15 riiki, kus keskkonnasäästlikkuse halvim CPIA reitingud

Keskkonna jätkusuutlikkus on see, kuidas organisatsioonid ja valitsused näevad ideaali, mis võiks luua jätkusuutliku arengu ja saavutada ideaali. Need ideaalid võiksid olla terve ökosüsteemi ja keskkonna suunas. Teine on säästev majanduskasv, mis sõltub taastuvenergiast. Kuid tänapäeval sõltub keskkonnasäästlikkus keskkonnast alandavast poliitikast ja tootmisest.

Inimmõju on otsustav tegur, mis piirab keskkonnasäästlikkust kõigis aspektides. Peaks olema positiivsed meetmed poliitika, seaduste, linnaplaneerimise ja transpordi vormis. Elutingimused, elustiili muutused ja eetiline tarbimine, mis toovad kaasa meie loodusvarade säilitamise, on tuleviku edu seisukohalt olulised tegurid.

Ebaõnnestunud keskkonnasäästlikkus

Paljud tegurid aitavad kaasa keskkonna jätkusuutlikkusele. Valitsused püüavad saavutada positiivset keskkonnasäästlikkuse arvestust, kuid inimestele ja majandusele antakse esikohale. Need tegurid on: rahvastiku kasv, toiduga kindlustatus, ülekasutamine, majanduskasv, keskkonna halvenemine ja kliimamuutused. Sahara-taguses Aafrikas keskendunud riigid on riigid, kelle keskkonnasäästlikkuse poliitika on saavutanud nullist edu.

Halvimad riigid hinnatakse

Maailmapanga riikliku poliitika ja institutsioonilise hindamise (CPIA) andmete kohaselt on nendes riikides kõige halvemad keskkonnaalased jätkusuutlikkuse näitajad. Hinded on 1 (halvim) kuni 6 (parim).

1. Kõige halvem riik on Kesk-Aafrika Vabariik (2.0). 2012. aasta konflikt takistas riigi kavandatud majandus- ja sotsiaalarengu projektide edu, mis oleks toonud maapiirkondadele põhiteenused ja infrastruktuuri.
2. Teine on Paapua Uus-Guinea (2.0). Maapiirkondade inimesed jäävad sõltuvusse elatuspõllumajandusest. Probleemi lisavad ka metsaraie, hävitav kalapüük, kaevandustegevus ja maa halvenemine.
3. Kolmandaks on Eritrea (2.0). Põhjusteks on erosioon, metsade hävitamine, kõrbestumine, maamiinidega kaotus ja liigne karjatamine.
4. Neljas on Lõuna-Sudaan (2). Põhjused on metsaraie, veereostus, naftapuurimine, sõjad ja ülepüük.
5. Viies number on Sudaan (2.0). Põhjused on hõimukonfliktid, raadamine, metsaraie, kõrbestumine ja vaesus.
6. Kuuendaks on Ida-Timor (2.0). Põhjused on metsade hävitamine, kõrbestumine, süvendamine, heitvesi ja tammi ehitamine.
7. Arv seitse on Djibouti (2.5). Põhjused on kõrbestumine, raadamine, veereostus ja metsaraie.
8. Arv kaheksas on Tšaad (2.5). Põhjused on heitvesi, joogivesi, halb põllumajandustehnika, veereostus ja kõrbestumine.
9. Üheksa on Kongo Demokraatlik Vabariik (2.5). Põhjusteks on veereostus, metsade hävitamine, metsade hävitamisele kaasaaitamine, pinnase erosioon, salaküttimine ja kaevandamine.
10. Kümme on Guinea-Bissau (2.5). Põhjusteks on mullaerosioon, liigne karjatamine, ülepüük ja raadamine.
11. Üheteistkümnes on Myanmar (2.5). Põhjusteks on tööstusreostus, ebapiisav kanalisatsioon, veepuhastus ja raadamine.
12. Number 12 on Sri Lanka (2.5). Põhjused on salaküttimine, linnastumine, raadamine, reostus ja heitvesi.
13. 13 on Saalomoni Saared (2, 5). Põhjusteks on korallide pleegitamine, raadamine, pinnase erosioon ja defoolid.
14. Neljateistkümnes number on Kõrgõzstan (2.5). Põhjused on joogivesi, mulla soolsus, vee kaudu levivad haigused ja veereostus.
15. Arv viieteistkümnes on Haiti (2, 5). Põhjusteks on mullaerosioon, joogivesi, raadamine ja metsaraie.

Keskkonnaalased suhted

Ameerika poliitikateoreetik ja kirjanik Murray Bookchin kirjutas, et valitsustel on võime ja loodus ja loodusvarad juba pelgalt kaubana. Ta lisas, et kõik praegused ökoloogilised probleemid pärinevad ebakindlatest sotsiaalsetest korraldustest. Bookchin väitis ka, et lahendus võib olla sotsiaalsete protsesside mõistmine ja sotsiaalteaduste kasutamine nende probleemide lahendamiseks.

Rootsi teadlane Karl-Henrik Robert töötas välja 1987. aastal looduse sammude raamistiku, et edendada oma inimtegevuse jätkusuutlikkuse põhimõtteid maa peal. Robert on seisukohal, et sõltuvust metallidest, mineraalidest ja fossiilsetest kütustest tuleks vähendada ning samamoodi ebaloomulike ainete ja sünteetiliste kemikaalide puhul. Loodusliku sekkumise vähenemine ja õiglane ja tõhus viis inimeste vajaduste rahuldamiseks peavad leidma õnneliku meediumi.

15 riiki, kus keskkonnasäästlikkuse halvim CPIA reitingud

Koht	Riik	CPIA keskkonnasäästlikkuse skoor, 1 = halvim, 6 = parim
1	Kesk-Aafrika Vabariik	2.0
2	Paapua Uus-Guinea	2.0
3	Eritrea	2.0
4	Lõuna-Sudaan	2.0
5	Sudaan	2.0
6	Ida-Timor	2.0
7	Djibouti	2.5
8	Tšaad	2.5
9	Kongo Demokraatlik Vabariik	2.5
10	Guinea-Bissau	2.5
11	Myanmar	2.5
12	Sri Lanka	2.5
13	Saalomoni Saared	2.5
14	Kõrgõzstan	2.5
15	Haiti	2.5