Araabia kristlased: kes nad ja kus nad elavad?

Vastupidiselt levinud arvamusele ei koosne araabia maailma põliselanikest ainult moslemitest. On märkimisväärne araablaste arv, kes praktiseerivad kristlust, kes on üldtuntud araabia kristlastena. Nende araabia kristlaste esivanemad ulatuvad 1. sajandi CE-s kristluse sünni juurde. Araabia kristlasi mainitakse uues Testamendis mitmel juhul, mis annab kõige varem teada nende kristlaste olemasolu Araabias tegude raamatutega (Apostlite teod 2: 8-11) ja galatlased (Galatlased 1: 15-17) on kaks näiteid. Araabia kristlased kasvasid arvuliselt ja 4. sajandil ning neil oli märkimisväärne arv Araabia poolsaarel, Siinai poolsaarel ja Mesopotaamias. Etioopia kristlik kogukond mõjutas ka kristluse vastuvõtmist araablaste poolt, kusjuures Etioopia kristlasi mõeldi mingil hetkel elama Mekas.

Ajalugu: islami-eelne periood

Esimesed araabia kristlased eksisteerisid enne islami perioodi ja need koosnesid vanadest Qahtani päritolu hõimudest. Need hõimud hõlmasid varasemaid Nabateane ja Ghassanidesi, kes rääkisid nii kreeka kui ka Jeemeni araabia keeltest. Nabateanlased olid mõned esimesed Araabia elanikud, kes asusid Lõuna-Levanti juba esimesel aastatuhandel eKr ja olid ka esimeste hõimude seas, kes olid 1. sajandi CE-s kristluseks. Rooma ja Bütsantsi impeeriumid pakkusid kaitset ja varjupaika paljudele nendele varajastele araabia kristlastele, kuid väheste kristlike sugulastega sektide liikmed, nagu mitte-chalcedonians, seisid Bütsantsi impeeriumi tagakiusamisel ketseritena. Araabia kristluse keskus oli islamiusuelsel perioodil Najranis, iidses Araabia linnas asuvas linnas. Rooma katoliku kirik isegi kanoniseeris araabia kristlaste liidri linna Al-Harithi kui St. Aretase. Araabia kristlased Najrani linnas seisid silmitsi suurema tagakiusamisega Jeemeni kuninga Dhu Yawas käes, kes oli muutunud judaismi.

Ajalugu: islami periood

Pärast Bütsantsi režiimi langemist Araabias ja islamiriigi laienemist 6. ja 7. sajandi vahel tulid araabia kristlased islami reegli alla. Selle aja jooksul olid islami valitsejad aktsepteerinud araabia kristlasi ja neil lubati oma usulisi veendumusi ilma sekkumiseta praktiseerida. Araabia kristlased olid siiski kohustatud maksma valitsevale islami kalifaadile maksud, mida nimetatakse „Jizyahiks”, nagu kõik teised islami mitteolevad elanikud, kes keeldus islamile konverteerimast. Maksud maksti raha, kaupade või kariloomade kujul. Araabia kristlasi koheldi paremini islami reeglina, kui nad olid siis, kui Bütsantsi impeeriumi ajal, kui religioosne tagakiusamine sai minevikku. Islami araablased olid omavahel hästi seotud araabia kristlastega, keda nad nimetasid „raamatu inimesteks”, ja 9. sajandil oli islami valitsejatel kristlased. Iisraeli varajase perioodi jooksul jätkasid kristlased oma raamatute kirjutamist kas kreeka või kopti skriptis, kuid pärast paljude aastate islami valitsemist hakkasid nad kirjutama araabia keeles.

Araabia kristlased Süürias

Araabia kristlaste populatsioon Süürias on hinnanguliselt umbes 0, 7 miljonit inimest, mis on üks suurimaid araabia kristlaste populatsioone maailmas. Araabia kristlased on Kreeka katoliku ja kreeka õigeusu nimega. Araabia kristlased, kes järgivad Kreeka katoliku kirikut Süürias, on tuntud kui Melkites. Araabia kristlaste päritolu on pärit Bütsantsi impeeriumist. Tuhanded araabia kristlased rändasid Süüriasse 20. sajandi alguses pärast põgenemist oma kodumaalt esimese maailmasõja tulemusena. Käimasolev Süüria kodusõda on toonud kaasa suure araabia kristlaste populatsiooni vähenemise riigis (mis oli hinnanguliselt umbes 2, 3 miljonit süürlast enne sõda), kusjuures tuhanded põgenesid naaberriikidesse, et põgeneda usulise tagakiusamise ja hukkamise eest. Islamiriik. Kuigi usuvabadus on Süürias tagatud, kasutatakse islami šariaadiseadust paljude tsiviilasjade lahendamiseks, sealhulgas pärimise, lapse eestkoste ja abielu puhul.

Araabia kristlased Liibanonis

Liibanon ei ole kunagi aastakümneid rahvaloendust läbi viinud, mistõttu põhineb kristlaste populatsioon peamiselt hinnangul. Araabia kristlaste populatsioon Liibanonis on hinnanguliselt 350 000, mis on üks suurimaid igas riigis. Enamus neist araabia kristlastest on kreeka õigeusu kiriku, armeenia apostliku kiriku ja Melkti kreeka katoliku kiriku järgijad. Liibanon on koduks ka suurele hulgale maronlastele (kelle identiteet on araabia kristlaste vastu), kelle hinnangul on umbes miljon inimest.

Araabia kristlased Jordaanias

Araabia kristlaste ajalugu Jordaanias ulatub 1. sajandi CE-sse koos esimese kristlastega, kes asusid Transjordani. Õigeusu kiriku andmetel on riigis praegu hinnanguliselt 221 000 araabia kristlast. Viimastel aastatel on riik näinud araabia kristlike pagulaste sissevoolu, kes põgenevad tuhandetes naaberriikides Süürias ja Iraagis.

Araabia kristlased Araabia poolsaarel

Araabia poolsaarel oli üks esimesi araabia kristlaste kogukondi maailmas. Kuid viimastel aastatel on araabia kristlaste populatsioon kogu regioonis vähenenud vaid mõne tuhandeni. Bahreinil on väike araabia kristlaste populatsioon, kelle arv on hinnanguliselt 1000 inimest. Vaid vähesed neist araabia kristlastest on elanud Bahreinis sajandeid, enamik neist on naaberriikide sisserändajad, kes asusid elama 20. sajandi alguses. Kuveidis on ka väike arv araabia kristlasi, kes on vähem kui 400 inimest.

Araabia kristlased Põhja-Aafrikas

Egiptusel on kõige rohkem araabia kristlasi Põhja-Aafrikas, kus elanikkonna arv on umbes 350 000 inimest. Enamik Egiptuse araabia kristlasi on kopti usu ja Aleksandria kopti õigeusu kiriku liikmed. Kuid enamik kopteest keelduvad „araablaste” märgistamisest ja selle asemel identifitseerivad end iidse Egiptuse pärandina. Egiptuses on ka suur hulk kreeka õigeusu araabia kristlasi, kes on valdavalt Siinai poolsaarel. Teistel Põhja-Aafrika riikidel on väikesed araabia kristlaste populatsioonid ja neid leidub Liibüas, Marokos, Alžeerias ja Tuneesias, kellest enamik tunneb end Rooma katolikutena.

Araabia kristlased: kes nad ja kus nad elavad?

Koht	Riik	Rahvastik
1	Süüria	520 000–703 000 (ka 25 000–52 000 maroniiti)
2	Liibanon	350 000 (ka 0, 45–1, 062 miljonit maroniiti)
3	Jordaania	221 000 (ka 1000 maroniiti)
4	Iisrael	127 300 (sh 1000 koopiat ja 7000 maroniiti)
5	Palestiina	38 000 (va Ida-Jeruusalemm) –50 000
6	Iraak	10 000
7	Egiptus	10 000-350 000
8	Türgi	18 000
9	Maroko	8 000–40 000