Boliivia peamised jõed

Boliivia on Lõuna-Ameerikas keelatud riik. Boliivia geograafiat iseloomustab väga mitmekesine maastik ja kliima ning bioloogiline mitmekesisus on kõrge. Boliivias on kolm erinevat füsiograafilist piirkonda, sealhulgas Andide, Andide piirkonna ja Llanose piirkonnad. Riiki tühjendavad kolm suurt vesikonda; Amazonase basseini, Rio del la Plata basseini ja Kesk-basseini. Neid äravoolualasid moodustavad mitmed erineva iseloomuga ja pikkusega jõed ja järved. Mõned jõed ja järved, eriti Kesk-basseinis, ei joo ookeani, sest need on Andide mägede ümbruses.

Boliivia peamised jõed

Madeira

Madeira jõgi on suur veekogu Lõuna-Ameerikas ja pikim jõgi Boliivias, mõõtes 2020 miili. See on üks Amazonase jõe suuremaid lisajõgi. Vesi voolab Madeira jõkke teistest suurtest jõgedest, kaasa arvatud Guapore, Blanco ja Beni. Madeira jõe ülemised harud leiavad tee Beni tasandikele. Alates selle allikast Beni ja Mamore'i jõgedes voolab Madeira jõgi põhja suunas, moodustades Boliivia-Brasiilia piiri, enne kui ta muutis oma suunda Brasiilia osariigi suunas. Madeira on aktiivne veeteede, mis hõlbustab miljonite tonni terade eksporti. Jõe asustavad Amazonase jõe delfiin ja üle 900 kalaliigi.

Paraguay

Paraguay jõgi voolab läbi Brasiilia, Boliivia, Paraguay ja Argentina umbes 1, 629 miili kaugusel selle allikast Mato Grosso's Brasiilias kuni Parana jõe lõpuni. Jõgi moodustab piiri Paraguay ja Brasiilia ning Paraguay ja Argentiinaga. See on Paraguay peamine geograafiline tunnus, millega ta jagab oma nime. Paraguay jõgi on üks Rio de la Plata suuremaid jõgesid. See tühjendab olulisi osi Argentina, Brasiilia, Boliivia ja Paraguayst. See on oluline laevandus- ja kaubatee Atlandi ookeani äärde Paraguai ja Boliivia jaoks. See on ka peamine kala ja niisutusvee allikas oma panga ääres elavatele kogukondadele.

Mamoré

Mamoré jõgi on suur jõgi, mida jagavad Boliivia ja Brasiilia, mis ühendab Beni Madeira jõgi. See tõuseb Sierra de Cochabamba nõlvadest kuni selle ristmikuni Chaparega. Jõe katkestab kärestikud, mis asuvad Beni ristmikuga. Ristte all on ehitatud raudteeliin. Enamik Mamoré jõe lisajõgesid on laevatatavad kaugekõnedeks. Mamoré äravoolu ala 9 382 ruut miili ja voolab 1199 miili kaugusel selle allikast kuni Beni ristmikuni.

Guaporé

Guaporé jõgi asub Boliivia kirdeosas ja Lääne-Brasiilias. Jõgi on 950 miili pikkune ja moodustab piiri Brasiilia ja Boliivia vahel. See on osa Madeira vesikonnast, mis tühjeneb Amazonase jõkke. Guaporé jõgi toidab Guaporé bioloogilisi varusid. Jõel on üle 250 kalaliigi, millest 25 liiki on endeemilised. Guaporé jõgi on oluline nii Brasiilia kui ka Boliivia akvaariumitööstuses.

Ohud Boliivia jõgedele

Boliivias on kasvav probleem veereostus. Agrokeemilised ained, nagu väetised ja pestitsiidid ning töötlemata reoveetooted, on mõned peamised jõgede saasteained. Bioloogilise mitmekesisuse kaotus, sealhulgas ka boliivia jõe delfiinide ja mitme kalaliigi kadumine, on samuti ohtlik Boliivia vesiviljelusele. Boliivia jõgede kaldal toimunud inimtegevuse tagajärjel tekkinud erosioon ja settimine on mõjutanud üleujutusi.

KohtBoliivia peamised jõedKogu pikkus
1Madeira

2, 020 miili (jagatud Brasiiliaga)
2Paraguay

1, 629 miili (jagatud Argentina, Brasiilia ja Paraguayga)
3Mamoré

1, 199 miili (jagatud Brasiiliaga)
4Guaporé

950 miili (jagatud Brasiiliaga)
5Grande (Guapay)

894 miili
6Beni

732 miili (jagatud Brasiiliaga)
7Pilcomayo684 miili (jagatud Argentina ja Paraguayga)
8Bermejo

659 miili (jagatud Argentiinaga)
9Madre de Dios

659 miili (jagatud Peruudega)
10Ichilo

242 miili