Eesti kultuur

Eesti on Põhja-Euroopa riik, mis koosneb mandrist ja üle 2000 saare. Riiki piiravad Läti, Venemaa, Soome laht ja Läänemeri. Eesti kultuuri peetakse germanikultuurist välja kasvanud. Seda mõjutavad ka teiste riikide, nagu Venemaa, Rootsi ja Taani kultuurid.

6. Rahvus, keel ja religioon Eestis

Eestis elab umbes 1 244 288 inimest. 68, 7% rahvastikust koosneb eestlastest. Venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased moodustavad vastavalt 24, 8%, 1, 7%, 1% ja 0, 6% elanikkonnast. Eesti keel on eesti keel ja seda räägib 68, 5% elanikkonnast. Rahvusvähemuste kogukonnad räägivad oma emakeeles. Kommunistlik valitsemine Eestis avaldas riigi religioossele areenile suurt mõju. Praegu ei pea peaaegu 54, 1% rahva rahvastikust mingit religiooni. Kristlus on riigi suurim religioon, mille eri nimed on luterlased, õigeusu kristlus, Rooma katoliiklus jne.

5. Eesti köök

Traditsiooniline eesti köök põhineb lihal, rukkileibul, kartulil ja kala (rannikualadel ja veekogude läheduses). Tänapäeval mõjutavad kööki paljud teised köögid, nagu saksa, vene, skandinaavia jne. Sealiha on kõige enam tarbitav liha. Kartuli salatit serveeritakse sageli vorstide, liha ja marineeritud marjadega. Süüakse ka liha-, köögivilja- või kalaõli. Eestis on populaarsed mitmesugused mereannid nagu Balti kääbus räim, vähid, krabid, suitsutatud või marineeritud angerjad jne. Supid tarbitakse starterite või põhiroogidena. Need on tavaliselt valmistatud kana- või lihatükist, mis on segatud köögiviljadega. Leivasupp on unikaalne supp, mis on valmistatud mustadest leivapurustustest ja õunadest. Seda maitsestatakse suhkruga ja kaneeliga ning serveeritakse hapukoorega. Kringle, kohupiim, kama ja kissell on populaarsed köögi magustoidud. Birch mahlajoogid, vein, viin jne on Eesti populaarsed alkohoolsed joogid. Suvel armastavad eestlased grillida. Selle hooaja jooksul tarbitakse marju, moosi ja konserve. Traditsioonilisel Eesti jõuluvalikul on verevorst, röstitud kartulid, seepikaste, hapukapsas ja peajuust.

4. Kirjandus ja kunst Eestis

Eesti kirjandus viitab kirjandusteosele eesti keeles. Varaseim neist töödest pärineb 13. sajandist. Eesti kirjanduse kasv oli siiski üsna aeglane, kuna sakslased, rootslased ja venelased domineerisid selle riigi ajaloos olulistel perioodidel. Varasemad eesti kirjandusteosed olid ajaloolised ja rahvakunstid. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi peetakse Eesti rahvusliku kirjanduse isaks. Tema kirjutatud eepilist Kalemipoegi peetakse Eesti rahvuslikuks eepiks. Oskar Luts on silmapaistev eesti proosa kirjanik. Kevade, tema kirjutatud lüüriline kooli romaan, loetakse laialdaselt ka tänapäeval. Andrus Kivirähk ja Tõnu Õnnepalu on kaks riigi 21. sajandi kõige kuulsamaid kirjanikke. Nad tegid kirjandusteoseid eesti mütoloogia ja folkloori elementidega.

Sarnaselt kirjandusele on Eestil rikkalik kunstipärand, mis algab kiviajastu koobasmaalidega. Gothic Age Eestis kestis 13. ja 16. sajandi vahel. Selle perioodi peamised teosed olid kiriku maalide, religioossete skulptuuride jms kujul gooti kunst. Järgnes keskaegne eesti kunst ja see oli inspireeritud Rootsi kunstist. Selle ajastu kunstiteosed olid tavaliselt tasased ja neil oli vähe seost tegelikkusega. Paljudel selle aja kunstiteostel olid esiletõstetud luustikud ja kõndiva kehaosad. Nõukogude ajastu kunst, mis kestis 1940-1991, põhines sotsialistlikul realismil. Täna on eesti kunst nii realismi kui ka sürrealismi kohta.

3. Performance Arts Eestis

Eesti muusikal on pikk ajalugu ja see pärineb 12. sajandist. Sellest ajast pärit kontodel mainitakse Eesti sõdalasi, kes laulavad eepilist lahingut. Eestis elavad folklambid võib liigitada kaheks traditsiooniks, vanemad folkloorid poeetilise meetri regivärssis ja 18. sajandi rütmilised rahvalaulud. Eesti rahvusliku ärkamise järel 19. sajandil esinesid esmakordselt professionaalsed eesti muusikud. Rudolf Tobias, Heino Eller, Cyrillus Kreek olid selle aja kuulsaimad heliloojad. Rahva- ja klassikaline muusika oli 20. sajandil silmapaistev. Täna katavad eesti muusika ja tants mitmesuguseid žanre, alates rahvast klassikalisele ja kaasaegsele. Riigis toimuvad mitmed muusika- ja tantsufestivalid, et inspireerida rahvuse esituskunstnikke. Ewert ja The Two Dragons on üks Eesti kõige kuulsamaid indie rahvaklubisid. Paljud riigi kaasaegsed muusikud ja laulukirjutajad lisavad oma töösse rahvakomponente.

2. Sport Eestis

Sport on eesti kultuuri lahutamatu osa. Rahvas mängitakse paljusid spordialasid, sealhulgas korvpalli, rannavõrkpalli, kriketit, jalgrattasõitu, piirdeid, põrandapall, jalgpall, ujumine, tennis, võidusõidu võistlus, jäähoki, judo jms. Olümpiamängudel osalevad ka Eesti sportlased ja nad on võitnud oma riigi eest palju medaleid. Ice Cricket on eesti mitmekesine kriket, mida mängitakse rahvas külmutatud järvedel. Pealinn, Tallinn, korraldab igal aastal Ice Cricketi maailmameistrivõistlust. Suusatamine ja muud talispordialad on Eestis väga populaarsed. Otepäät peetakse riigi talvepealinnaks. Igal aastal toimub seal maastiku suusatamise maailmameistrivõistlused.

1. Elu Eesti ühiskonnas

Eesti põhiseadus ja seadus annavad võrdsed õigused ja vabadused nii meestele kui naistele. Siiski ei ole Eesti naised ikka veel võrdselt esindatud riigi tööjõus ja alaesindatud valitsuses. Paljudes tööhõive valdkondades saavad naised ka madalamaid palku ja madalamaid ametikohti kui mehed. Eeldatakse, et naised, kes töötavad või mitte, haldavad leibkonda ja lapsi, samas kui töötavad mehed ei tegele üldjuhul nende tegevustega.

Abielud Eestis põhinevad üldiselt paari valikul ja sellisele valikule ei ole piiranguid. Samas ei ole abielud välismaalastega, eriti venelastega, teretulnud, kuid ka mitte keelatud. Abielulahutused on Eestis tavalised. Eesti kodumajapidamised on enamasti tuuma tüüpi, mis koosneb paarist, kes elab koos ühe lapse või võib-olla rohkem kui ühe lapsega. Vanavanemad abistavad vanemaid sageli laste kasvatamisel, eriti kodudes, kus mõlemad vanemad töötavad väljaspool kodu. Haridus on kõrgelt hinnatud ja ülikooliharidus on hinnatud.

Eestlased on oma olemuselt eraviisilised. Tavaliselt hoiavad nad end avalikes kohtades. Vältitakse silma sattumist ja avalikku häält. Samas on eestlased soojad ja sõbralikud oma isiklikus ruumis ja armastavad nautida oma aega lähedaste sõprade ja perega.