Ekspordile kõige rohkem sõltuv majandus Araabia maailmale

Araabia maailma majandus

Araabia maailm hõlmab piirkonda, mis ulatub Atlandi ookeanist Araabia merele ja Vahemerest India ookeanini. Piirkonnas on pikaajaline kaubavahetus, mis pärineb Silk-teest ja minevikust vürtsikaubandusest. Tänapäeval on paljudes riikides rikas naftavarud ning teised tõukavad karja või ehitavad masinaid. Selles artiklis vaadeldakse, millised majandused kogu maailmas sõltuvad kõige enam ekspordist Araabia maailmale.

Ekspordist sõltuvad majandused Araabia maailma

Enamik riike, kelle majandus sõltub ekspordist Araabia maailmale, on tegelikult selle piirkonna osa. Mõned Araabia riigid on siiski palju teistest sõltuvamad. Süüria ekspordib 96, 9% kogu kaubast teistesse Araabia riikidesse. Põllumajandus ja nafta on siin kaks suurimat tööstusharu ja mõjutavad tugevalt eksporti. Suurem osa ekspordist moodustavad toornafta, toorpuuvill, puuviljad ja terad. Umbes kolmandik ekspordist läheb Iraaki. Neil kahel riigil on pikaajalised sidemed ja konfliktid. Alates 70ndate lõpust on kaks riiki soovinud oma piire ühendada.

Djibouti toetub ka kaubandusele Araabia maailmaga ja ekspordib seal 93, 2% kogu kaubast. See eksport koosneb peamiselt kohvist ja puusöest. Selle peamised puidust kivisöe ekspordipartnerid on Kuveit, Katar ja Liibanon.

Järgmine on Somaalia ja ühel hetkel oli Djibouti peamine kaubanduspartner. Ligikaudu 86, 1% selle riigi ekspordist jääb Araabia maailmas. Somaalia on lamba-, kitse- ja veisekasvataja, kus enamik neist loomadest läheb Omaani. Alates 1970. aastatest on Somaalial ja Omaanil olnud positiivne suhe. Neil on kahepoolsed kokkulepped kaubanduse, meedia ja investeeringute kohta ning nad teevad tööd nende kahe impordi ja ekspordi suurendamiseks.

Üle poole, 53, 9% Sudaanist lahkunud ekspordist jääb Araabia maailmale. Peamine eksport siit on toornafta, kuid see läheb Aasia riikidesse. Sellised tooted nagu õliseemned lähevad Liibanoni ja Jordaaniasse, toorpuuvilla ja rafineeritud vask Egiptusesse ning lamba- ja kitseliha Jordaaniasse, Katarisse ja Bahreinisse. See on ekspordi huvitav koosseis, sest see näitab, et Sudaanil ei ole piirkonnas ühte põhipartnerit.

Sudaani järel ja viimane riik, kelle nimekirjas on üle poole, 52, 4% oma Araabia maailma ekspordist, on Liibanon. Sellel riigil on üsna erinev ekspordi nimekiri ja see ei paista tuginevat ainult ühele tootele. Sudaani ehted lähevad peamiselt Araabia Ühendemiraatidele, Jordaaniale, Kuveidile ja Saudi Araabiasse, Sudaani töödeldud puuviljad ja pähklid saadetakse suurtes kogustes Iraagisse, Saudi Araabiasse, Katarisse ja Kuveidisse ning riigi elektritootmisseadmed lõpevad kõige sagedamini Saudi Araabias, Iraagis, Kataris või Süürias. Saudi Araabia on Liibanoni ekspordi jaoks suhteliselt oluline osaleja, kuid nende välissuhted ei ole alati olnud ühistud. Liibanon toetub Saudi Araabia välisabile, kuid viimasel ajal on kahel riigil olnud Hezbollahi tegevusega seotud lahkarvamusi, mille tulemuseks on abi vähendamine.

Ülejäänud riigid nimekirjas saadavad vähem kui poole oma ekspordist Araabia maailmale. Need kohad on järgmised: Jordaania (48, 7%), Egiptus (35, 3%), Põhja-Korea (32, 9%), Alžeeria (30, 4%) ja Türgi (21, 9%).

Ebastabiilsus Araabia maailmas

Araabia riike on vaevanud sise konflikt sadu aastaid. Nende riikide majandust peetakse arenguks ja viimastel aastatel kasvanud majanduskasv ei ole tagatud. Iga riik, kes tugineb üksnes selle piirkonna ekspordile, võib kaotada selle kaubanduse tulevaste murrangute tõttu.

Ekspordile kõige rohkem sõltuv majandus Araabia maailmale

Koht	Kümme osa malli	Araabia maailmale suunatud koguekspordi osakaal
1	Süüria	96, 9%
2	Djibouti	93, 2%
3	Somaalia	86, 1%
4	Sudaan	53, 9%
5	Liibanon	52, 4%
6	Jordaania	48, 7%
7	Egiptus	35, 3%
8	Põhja-Korea	32, 9%
9	Alžeeria	30, 4%
10	Türgi	21, 9%