Euroopa riigid, kus on kõige rohkem golfiväljakuid

Inglismaal on Euroopas kõige rohkem golfiväljakuid, alates 2015. aastast on registreeritud 1923 kursust. Teiste kümne parima riiki kuuluvad Saksamaa 727 kursusega, Prantsusmaa, Šotimaa, Rootsi, Iirimaa, Hispaania, Holland, Itaalia ja Taani. Inglismaa golfiväljakute arv on King Charles I esmakordselt Šotimaalt 16. sajandil Inglismaale esmakordselt kasutusele võtnud. Tol ajal mängiti golfi kasutades suletud hobusehoidja puidust ja pallid.

Enamiku golfiväljakutega riigid

Golf Inglismaal

Golf Inglismaal jälgib oma juured kuningas James VI-sse, kes pärast Inglismaa troonile jõudmist 1603 sai teada, et mängib golfi Blackheathis, Londonis. 1880. aastaks oli Inglismaal 12 golfiväljakut, mis tõusid kiiresti 1887. aastaks 50 kursusele. 1914. aastaks oli Inglismaal golfiväljakute arv kasvanud üle 1000 inimese. Royal Blackheath'i golfiklubi Londonis (1766), Royal North Devoni golfiklubi Westward Ho's! (1864) ja Londoni Šoti golfiklubi (1865) on vanimad Inglismaal. Briti impeerium vastutab ka golfi leviku eest kogu maailmas, kus 1880ndatel aastatel on loodud Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika ja Kanada golfiklubid.

Golf Saksamaal

Saksamaal mängis golfi esmakordselt inglise turiste spaades. Berlin-Wannsee asutati 1895. aastal ja oli esimene golfiväljak Saksamaal. Saksamaa Föderatsioon (Deutscher Golfverband) asutati hiljem Hamburgis 1907. aastal. Spordi populaarsus on sellest ajast alates tohutult kasvanud, muutes Saksamaale teise mandri-Euroopa golfiväljakute arvu. Saksamaal on umbes 57% golfimängijatest mehed ja 35% naised ja 8% noored mängijad. Maal on erakordsed organisatsioonid, mis toetavad golfi ja kes püüavad pidevalt parandada golfimängu. Golf on üks kiiremini kasvavaid spordialasid riigis. Mõned professionaalsed golfimängijad, kes on riiki maailmakaardile golfi paigutanud, on Martin Kaymer ja Bernhard Langer.

Golf Prantsusmaal

Varasemad tõendid golfi spordi kohta Prantsusmaal ilmusid 16. sajandil pärast seda, kui selle tutvustas Mary Scots'i kuninganna, keda tuntakse ka esimese naissoost golfimängijana pärast seda, kui ta oli pärast abikaasa surma mänginud mängu. Sellest ajast alates on golfiväljakute arv kasvanud eksponentsiaalselt. Prantsusmaal on ka Pau, mis asutati 1856. aastal, mis on üks mandri-Euroopa vanimaid golfiväljakuid ja toodab välja esimese võistluse väljaspool Ühendkuningriiki.

Golf Šotimaal

Šotimaad nimetatakse golfi sünnikohtaks. Sport kerkis ümber 15. sajandi Šotimaa idarannikul Edinburghi kuningliku pealinna lähedal. Tol ajal püüdsid mängijad tabada ümmargust kivi ümber liivade ja liivaluite. Algselt keelas mäng 1457. aastal kuningas Jaakobus II, kuna see segas vibulaskmist, mis sel ajal oli riigikaitse seisukohast otsustava tähtsusega. 1502. aastal andis Šotimaa kuningas James IV golfile kuningliku heakskiidu. Spordiala levis kiiresti kogu Euroopas 16. sajandil pärast kuninglikku heakskiitu. Esimene 18 auguga golfiväljak asutati hiljem 1764. aastal St Andrews'is, määrates seega mängu standardi, nagu me seda täna teame. Sellest ajast saadik on tõusnud Šotimaa positsiooni teenimine Euroopas kursuste arvus 4.

Golfi kasv

Golf levis maailma mujale maailma 19. sajandil toimunud ülemaailmse ekspansiivsuse kaudu ning Ameerika suurte ettevõtete edasine rahastamine tõi spordi uutele kõrgustele. Mõned väidavad siiski, et mäng kasvas tänu oma võimele inspireerida kirge konkurentsi kaudu, pakkudes samas võimalust suhelda ja harjutada. Seda toetab Rootsi Golfi Föderatsiooni 2010. aasta uuring, milles leiti, et 76, 3% kõigist golfimängijatest mängisid oma tervise harjutamiseks ja parandamiseks, 67, 6% mängisid sõprade ja perega suheldes, samas kui 27% mängis spordi võistluselementi .