Horvaatia inimesed - maailma kultuurid

Kirjeldus

Horvaatia inimesed (või horvaadid) asuvad täna nii Horvaatias kui ka lähedal asuvas Bosnias ja Hertsegoviinas. Sellegipoolest tunnustatakse neid ametlikeks vähemusteks Austrias, Tšehhi Vabariigis, Ungaris, Itaalias, Montenegros, Rumeenias, Serbias ja Slovakkias. Horvaatia diasporaa võib leida ka Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Tšiilisse ja Argentiinasse ning paljudesse Lääne-Euroopa riikidesse. Horvaatia rahvas on Lõuna-slaavi etniline grupp, millel on pikk ajalugu ja mille juured võivad pärineda 7. sajandist. Nad olid pärit Kesk-Euroopast, Kagu-Euroopast ja Vahemerest. Nad räägivad horvaadi keelt, mis on Horvaatia ametlik keel, ja ühe Bosnia ja Hertsegoviina ametliku keele.

Arhitektuur

Horvaatia arhitektuuril on pikk ajalugu ja selle arengut saab seostada 7. sajandi CE-s. Suur osa Horvaatia konstruktsioonidest kannab jälgi erinevatest Euroopa arhitektuuri stiilidest. Kui Horvaatid kolisid 7. sajandil esmakordselt Horvaatiasse, mõjutasid neid Rooma kunst ja kultuur, eriti kristluse tõusu tõttu. Järgnevatel sajanditel ehitati riigi rannajoontesse suurlinnad. Kuulus Püha Anastasia katedraal ehitati 13. sajandil, mis peegeldas kasvavaid gooti mõjutusi. Hiljuti ehitatud linnadel 14. sajandil olid ka tugevad gooti omadused, mida iseloomustasid kõrged tornid ruudukujuliste prismade kujul. Renessansiajastu ajal ehitati barokk- ja rokokoo stiile ehitistele ja katedraalidele. 19. sajandil kaasnes suurenenud linnastumisega sellel perioodil suuremad Austria mõjud, mida iseloomustasid romantika ja ajaloolism. Erinevalt paljudest teistest piirkondadest on palju Horvaatia elanikke alati elanud linnapiirkondades kogu riigi ajaloo jooksul.

Köök

Horvaatia köök on väga mitmekesine, varieerudes väga erinevalt riigi eri piirkondadest. Kui rannikupiirkondades mõjutavad kööki suures osas rooma, kreeka ja Vahemere kööki, kasutades oliiviõli, maitsetaimi ja spieces nagu kaneeli, nelk, rosmariini, salvei ja lahelehte, kannavad mandriosa köök varase slaavi mõju ja hiljuti Ungari ja Türgi köögi mõjud. Viimane soodustab küpsetamiseks searasva ja selliste vürtside nagu küüslauk, paprika ja must pipar regulaarset kasutamist. Tavaliselt kasutatavad koostisosad on mitmesugused liha, mereannid, liha ja taimetoitlaste hautised, pastad, supid ja juustud. Kuulsad roogad sisaldavad oamahvi, kala hauta, seente suppi tatariga, vorsti ja kartulipasta ja pähkli rullides. Üldiselt ei ole palju toitumispiiranguid peale nende, mis on seotud teatavate roomakatoliku traditsioonidega.

Kultuuriline tähtsus

Horvaatia kultuur on ainulaadne kultuuriliste, geograafiliste ja ajalooliste mõjutuste mitmekesisuses. Horvaatia kultuur on Lõuna-Kesk-Euroopas asuv ja rikkalikku ajaloolist pärandit omaks võtnud mitmekülgse mõju. Kuigi põhjapoolsed alad kannavad jälgi Austriast ja näljast, mõjutasid rannikualasid tugevalt rooma- ja Vahemere kultuurid ning keskmised tagamaaosad mõjutavad Türgi kultuuri. Rahvas talub erinevust, tähistab integratsiooni ja julgustab innovatsiooni. See ei kujuta endast ainulaadset vormi, vaid hõlmab selle mitmekesist minevikku ja kujutab kultuuride avatust tulevikku. See kohaneb muutustega, kuid teab samal ajal hästi. Horvaatia kõige populaarsem spordiala on jalgpalliliit (jalgpall) ja suur osa tänapäeva Horvaatia popmuusikast on tugevalt mõjutatud mineviku rahvamuusika elementidest. Riigis on ka kasvav filmitööstus ning inimesed ja nende valitsus panevad suurt rõhku haridusele, mis on tihti kättesaadav vähe või ilma kuludeta isegi kuni keskhariduse tasemeni. Suurem osa Horvaatiast on Rooma katolikud, seal on ka märkimisväärne vähemus idapoolsetest ortodoksidest.

Ohud

Pärast iseseisva staatuse omandamist 1991. aastal, pärast endise Jugoslaavia laialisaatmist, on Horvaatia üha enam välja töötanud oma unikaalse identiteedi. Folkloor, muusika ja tants on Horvaatia identiteedi lahutamatu osa ning neid tähistavad Horvaatia inimesed üldiselt. Samuti on Horvaatial seitse maailma kultuuripärandi nimekirja kantud saiti ning arvukalt tavasid, mis on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Kõik need tuleb hoolikalt säilitada ja kaitsta. Üldiselt paneb riik suurt rõhku Horvaatia kultuuri ja pärandi säilitamise jõupingutustele. Kuigi Horvaatia on väike riik, mida ümbritsevad paljud maailmajõud ja mis ei ole sugugi domineeriv kultuur, on Horvaatia kultuur õitsev ja sellest on saanud oluline kaasaegne Euroopa kultuur.