Ida-õigeusu kristlik kirik
Taust ja esmane vormimine
Idapoolne õigeusu kristlik kirik oli Ida-Lääne-Schism'i tulemus, mida tuntakse ka kui suurt Schismit, mis jagas kristliku maailma Rooma idapoolse õigeusu ja katoliku kirikuga. Kiriklikud vaidlused ja teoloogilised erinevused Kreeka Ida- ja Ladina-Lääne vahel eksisteerisid kogu esimese aastatuhande jooksul, kuid ametlik murd oli 1054, kui Ida-kirik lükkas paavsti universaalse võimu tagasi. Õigeusu kirik oli apostlite poolt loodud pre-skismide kirikute pärija. Pärast skismi levis idapoolne õigeus kogu Rooma idas ja hiljem Bütsantsi impeeriumides ja kaugemalgi. Ida-õigeusu kirik ei ole hegemooniline institutsioon, vaid 13 iseseisvate kirikute perekond, mida iseloomustavad üksikud riigid, kust nad tegutsevad, näiteks Kreeka õigeusu kirik ja Vene õigeusu kirik, mida juhib Konstantinoopoli patriarh.
Uskused, doktriinid ja püha tekstid
Idapoolsete õigeusu doktriini järgijad kasutavad seda, mida nad peavad apostlite antud algset usku. Nagu katoliiklased ja protestandid, kinnitavad nad ka Kolmsust ja Piiblit kui Jumala sõna ja Jeesust kui Jumala Poega. Kuid õigeusu Piibli Vana Testamendi aluseks ei ole heebrea keel, vaid iidne kreeka tõlge, mida nimetatakse Septuagintiks. Õigeusu kirik ei usu usu õigustamisse, vaid rõhutab „lahkumist”, järkjärgulist protsessi, mille käigus tavalised kristlased muutuvad Kristuse sarnaseks. Teised katoliku ja protestantliku traditsiooni variatsioonid on pühakirjade ja kirikuvõimu võrdne autoriteet, Maarja igavene neitsilisus, beebide ristimine ilma individuaalse vastutuse kontekstita ja pääste kaotamise vaatepilt.
Olulised kalendri kuupäevad
Pärast I maailmasõda loobusid õigeusu kirikud Juliani kalendrist ja võtsid vastu gregoori kalendri vormi, mis algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil ja iga päev on pühapäev. Peale Venemaa, Jeruusalemma, Serbia ja Mt. Athos kõik õigeusu kirikud kasutavad Gregoriuse kalendrit püha päevade ja püha pidustuste jaoks ning Julia kalendrit vallasõitudele ja lihavõtetele. Kuna Gregoriuse almanahh on 13 päeva enne Juliani, tähistavad õigeusu kristlased 7. jaanuaril jõule. Ida-Jõulul puudub aga läänele iseloomulik kaubanduslik aspekt. Ida-jõule eelneb ka 40-päevane kiire algus 15. novembril. Jõulud on katoliiklaste ja protestantide kõige olulisem religioosne festival, kuid lihavõtted on õigeusu kristlaste jaoks kõige kõrgemad.
Globaalne levitamine
Praegu on hinnanguliselt idapoolsete õigeusu kristlaste arv maailmas vahemikus 225–300 miljonit. Umbes pool sellest arvust elab Venemaal, mis on riigi suurim religioon. Ukrainas on see enamus religioon, mis moodustab 66% elanikkonnast. Peaaegu kogu Kreeka on idapoolne õigeusu, mille pooldajad moodustavad 95–98% elanikkonnast. Teised riigid, kus on märkimisväärne osa õigeusu kristlastest, on enamik riike, kes olid osa endisest NSV Liidust ja teistest Ida-Euroopa riikidest. Türgis vähenes nende arv järsult pärast armeenlaste genotsiidi ning 1923. aastal Kreeka ja Türgi elanikkonna üleviimist.
Ida-õigeusu tänapäev
Tänapäeval on Ida-õigeusu kirik jätkuvalt üks mõjukamaid religioosseid organisatsioone planeedil. Ida-õigeusu on suuruselt teine tsentraliseeritud kristlik mõttekool, mis on vaid katoliikluse taga. Kommunismi mõju 20. sajandi suurele osale Euroopast Nõukogude Liidu ja idabloki tõustes näitas ilmalikkuse ja ateismi tõusu ning sellest tulenevalt ka kiriku mõju vähenemist paljudes kohtades. Sellegipoolest on kirik näinud pisut taaselustumist pärast paljude Euroopa ühepoolsete kommunistlike riikide langemist 1990. aastate alguses.
