India ookeani äärmised mered

India ookean on suuruselt kolmas veekogu maa peal, mis hõlmab peaaegu 27 240 000 ruut miili. Ookean on nii suur, et see piirneb Aafrika mandriga läände, Aasiat põhja poole, Austraalia ida poole ja sügavat lõunapoolset ookeani lõunasse. Ookean on üldiselt soe ja toetab rikkalikku mereelust ja suurt fütoplanktoni kontsentratsiooni. Monsooni tuuled on levinud üle ookeani ja mõjutavad ümbritsevate rannikualade kliimat. Mere saartel leidub ookeani, kus Madagaskar on suurim. India ookeanis on arvukalt marginaale. Mereäär on osa merest, mis on osaliselt saare, poolsaare või saarestiku ümbruses. Äärmere mered on madalamad kui ookean ja neil on maa lähedal. India ookeani äärepoolsemaid meresid käsitletakse allpool.

Andamani meri (Martabani laht)

Andamani meri on bassein, mis on rohkesti riffe ja mererohu. Madal meri ühendab India ookeani Lõuna-Hiina meres Malacca väina kaudu. Elliptilise kujuga meri hõlmab umbes 308 882 ruut miili. Meri asub väga aktiivses tektoonilises piirkonnas, mistõttu on see merekeskkonda kalduv. On palju mereolendeid, mida kasutab Birma, Tai, Nicobari saared ja India.

Araabia meri

Araabia meri asub India ookeani põhjaosas. See piirneb Iraani ja Pakistani põhja pool. Läänes on Araabia poolsaar, Guardafui kanal ja Adeni laht, samas kui India mandril on ida pool. Araabia meri on seotud Adeni lahega Punase merega, samas kui Omani laht ühendab Araabia mere Pärsia lahega. Merel on maksimaalne sügavus 15 262 jalga.

Bengali laht

Bengali lahe on India ookeani kirdeosa. See piirneb India, Bangladeshi, Myanmari ja Andamani ja Nicobari saartega Indias. Bengali lahes on kuulus maailma suurim lahe, mille pindala on 839 000 ruut miili ja maksimaalne sügavus 15 400 jalga.

Adeni laht

Adeni laht (Berberi laht) on osa Suitsi kanali marsruutist Araabia mere ja Vahemere vahel. Bab-el-Mandebi väin ühendab lahe Punase merega. India ookeani ühendab lahe Guardafui kanal. Adeni lahe piirneb Jeemeni, Araabia mere, Guardafui kanaliga Somaalias ja Djiboutis.

Omaani laht

Pärsia lahe, tuntud ka kui Omaani meri, on reaalses mõttes väina, mis seob Araabia mere Hormuzi väinaga. Pakistan ja Iraan on põhjas, Araabia Ühendemiraadid läände, Oman on Pärsia lahe lõuna pool. Omaani lahes leidub umbes 165 000 ruutkilomeetri suurune surnud tsoon, mis ei toeta mereelust.

Lacadive meri

Laccadive'i merepiir on Sri Lanka, India ja Maldiivid. Lakshadweep meri, veekogu on üldiselt soe, pideva temperatuuriga, mis viib üle 3600 mere- ja taimeliigi, mis muudab selle väga rikkaks merebioloogiliseks ressursiks. Laccadive meri on kuulus nii pärlpüügi kui ka Mannari merepargi poolest. Kõige sügavam punkt on 13, 553 jalga.

Mosambiigi kanal

Mosambiigi kanal on India ookeani laiendus, mis asub Mosambiigi ja Madagaskari vahel. Kanali pikkus on umbes 1000 miili ja keskmine sügavus on 1800 jalga. Soe Mosambiigi praegune puhub lõuna poole, moodustades Lõuna-Aafrika rannikul kogenud Agulhas Current.

Pärsia laht

Pärsia lahe on seotud India ookeaniga Hormuzi väina kaudu. Lahe on rikas kalade, pärliste austrite ja ulatuslike riffide poolest, mida ähvardab reostus ja tööstusjäätmed. Pärsia lahes on maksimaalne pikkus 615 miili ja keskmine sügavus 160 jalga ning maksimaalne sügavus on 300 jalga. Pärsia lahes on nii looduslikud kui ka kunstlikud saared, mis on suurepärane turismiobjekt.

punane meri

Punane meri asub Aasia ja Aafrika vahel. Adeni lahe ja Bab el Mandebi väina ühendab see India ookeaniga. Merepiiril on 169 900 miili suurune sügavus 9 970 jalga. Merel on rikkalikud korallid ja mereelu. Meri on Maa kõige põhjapoolsem troopiline veekogu.

Ida-Timor

Timor on madal meri, mis piirneb Timori saarega, Arafura merega ja Austraalias. Merel on asustamata saared ning merepõhjas suured süsivesinike varud. Meri kogeb Timori voolu, mis surub Vaikse ookeani veest India ookeanile.