Insular Tšiili saared

Tüüpiline Tšiili viitab Tšiili merel asuvate ookeani saarte hajutatud rühmale. Need saared asuvad vulkaanilise aktiivsuse tõttu suhteliselt kaugel Tšiili mandrist. Allpool on loetletud neli saart, mis moodustavad Insular Tšiili.

Juan Fernándezi saared

Juan Fernándezi saared asuvad Vaikse ookeani lõunaosas umbes 670 km kaugusel Tšiili mandriosast. Selle rühma kolm peamist vulkaanilist saart on Robinson Crusoe, Santa Clara ja Alejandro Selkirk. Robinson Crusoe saar on ainus asustatud saar. Kalandus ja turism on kaks kõige olulisemat majandustegevust saarestikus. Robinson Crusoe saar on pälvinud kuulsust tänu Aleksander Selkirkile, meremees, kes veetis saarel nelja aastat, ülejäänud maailmast eraldi. Saarte rühm on saanud nime Juan Fernandez, kes avastas saared 1570. aastatel.

Desventuradase saared

Desventuradas on nelja väikese saare rühm, mis asuvad Vaikse ookeani piirkonnas umbes 850 km kaugusel Tšiili mandriosast. Äärepoolse asukoha tõttu ei ole saartel püsivaid asulaid. Siiski on üks saartest paigutatud Tšiili mereväe üksus. Desventuradas saartel on vähe loomaelu ning ainsad selgroogsed on 10 rändlindude ja ühe linnuliigi liik. Neil saartel puudub ka püsiv värske vee allikas. Saarte taimestikukate sisaldab erinevaid puid ja põõsaid.

Lihavõttesaar

Lihavõttesaar on üks maailma kõige kaugematest asustatud paikadest ja on kuulutatud UNESCO maailmapärandi nimistusse. See saar asub Vaikse ookeani kaguosas ning asub Polüneesia kolmnurga kaguosas. Saarel elas polünese rahvas tõenäoliselt vahemikus 700 kuni 1100 inimest. Lihavõttesaar on kõige tähelepanuväärsem osa 887 püsivast suurest kujutisest, mille on loonud põlisrahvaste Rapa Nui inimesed. Saare kultuuripärand on kaitstud Rapa Nui rahvuspargi piires.

Isla Salas y Gómez

Isla Salas y Gómez on väike asustamata saar, mis on Polüneesia kolmnurga idapoolseim punkt. Saar asub Vaikse ookeani piirkonnas umbes 2120 km kaugusel Tšiili mandriosast. Saar ja selle ümbritsevad rannikuveed on osa Tšiili merekaitsealast. Saare lähimad maad on Lihavõttesaar. Isla Salas y Gómez koosneb tegelikult kahest erineva suurusega kivist, mis on ühendatud umbes 30 m laiuse kitsaga. Saare kogupindala on vaid 0, 15 ruutkilomeetrit. Saartel maandumine on kõige sagedamini ohtlik tänu kaldajoone kaljudele. Saarel ei ole püsivaid magevee allikaid. Kuid ajutine vihmavee bassein on olemas kivimalangus, mis toetab saare merelindude populatsiooni. Saar on kuulutatud looduskaitseala. Tšiili mereväe on saarele paigaldanud tsunami hoiatussüsteemi.