Juhtivad riigid kalapüügis ja vesiviljeluses

FAO aruande kohaselt on ülemaailmne kalatoodang jätkuvalt kasvanud 3, 2% aastas. Kala tarbimine on suurenenud ka 9, 9 kg-lt 19, 2 kg-le. Kala tootmise ja tarbimise arengut on mõjutanud rahvastiku kasv, linnastumine, sissetulekute suurenemine ja paremad turustuskanalid. Mere rannikualade arengute tõttu on ülemaailmne meretoidu tootmine tõusnud. Akvakultuur kasvab jätkuvalt, kasvades igal aastal 90, 4 miljonit tonni. Mõned juhtivad kalandus- ja vesiviljelustoodangu riigid on järgmised:

Hiina

Hiina moodustab 30% maailma kalatoodangust ja 60% maailma vesiviljelustoodangust. Vesiviljelus moodustab kaks kolmandikku Hiina kalatoodangust. Hiina vesiviljelus moodustab rohkem kui kogu India kalatoodang. Hiina aastane kalatoodang on 76, 15 miljardit kilogrammi, 25% (14 miljonit) inimest tegeleb kalapüügiga või kalakasvatajatena. Hiinal on kolm peamist püügipiirkonda, rannapüük, kaugpüük ja sisevete kalandus. Akvakultuur on Hiinas väga levinud, eriti Cyprinus Carpio on laialdaselt kasvatatud. Akvakultuuri kasutatakse nii värskes kui merevees. Pearl Riveri ja Jangtse jõe ääres on mitu tiiki, mis toodavad tonni kala maapiirkondade tarbimiseks. Valitsus toetab ka maapiirkondi vaesusest vabanemiseks kalapüügi ja vesiviljeluse kaudu.

Indoneesia

Indoneesia on aastate jooksul jätkanud kalatootmise kasvu. Kalatootmise kasvu Indoneesias toetavad nii püütud kui ka haritud kalad. Siseveekalapüügiga toodetakse igal aastal 5, 8 miljonit tonni (20, 88 miljardit kilogrammi) kala, mis moodustab 70% aastasest püügist. Merekalapüük jaguneb väikesemahuliseks, mis koosneb käsitöönduslikust, kaubanduslikust ja suuremahulisest või tööstuslikust kalapüügist. Kalapüük toimub peamiselt traalide, seinnootade ja õngejadadega. Akvakultuuri harjutatakse peamiselt värskes vees karpkala, tilapia ja harilikult gouramis kala kasvatamisega.

India

Kalapüük Indias toimub enamasti rannikuriikides. Indias on rannikuäärne mereliin, mis ulatub 7 717 kilomeetri kaugusele, samas kui magevesi koosneb 195, 210 km jõgedest ja kanalitest. India ekspordib oma kala peaaegu 90-le riigile üle maailma, moodustades umbes 1, 8 miljardit dollarit, kusjuures krevetid ja hiiglaslikud tiigerkrevetid on tavalised eksporditavad kalad. Mere-, magevee- ja vesiviljeluskalapüük moodustab igal aastal 9, 60 miljardit kilogrammi kala. India vesiviljelust harjutatakse suurtesse veekogudesse, paakidesse ja tiikidesse. Enamik neist tiikidest on üksikisikute omanduses, samas kui valitsus on ka lepingut sõlminud inimestega kalade tootmiseks.

Vietnam

Vietnami kalandussektor on Vietnami majanduse kriitiline osa ja on aastate jooksul kasvanud märkimisväärselt, jõudes aastas 6, 33 miljardi kilogrammini. See oluline kalakasv on tingitud vesiviljelusest, mis on viimase kümne aasta jooksul kasvanud 30%. Kohalik ja rahvusvaheline nõudlus kalade järele on viinud Vietnami oma kalatoodangu parandamisse. Enamik Vietnami kaladest on peamiselt ekspordiks eelkõige USAs, Jaapanis, Venemaal ja Aasia riikides. Vietnami ühised kalad on krevetid, karbid ja triibulised säga.

Järeldus

Mõned teised juhtivad kalandus- ja vesiviljelustoodangu riigid on USA, kes toodavad aastas 5, 41 miljardit kilogrammi kala, Myanmar 5, 05 miljardit kilogrammi, Jaapan 4, 77 miljardit kilogrammi, Filipiinid 4, 69 miljardit kilogrammi, Venemaa 4, 40 miljardit kilogrammi ja Tšiili 3, 82 miljardit kilogrammi. Nende riikide kalatoodangut toetavad peamiselt suured veekogud, eriti mere rannikul, järvedel ja jõgedel. Vesiviljelus on samuti peamine kalade allikas ja seda tehakse peamiselt tiikides, paakides ja suurtes veekogudes.

Juhtivad riigid kalapüügi ja vesiviljeluse toodangus

Koht	Riik	Aastane kalasaagi kogumaht
1	Hiina	76, 15 miljardit kilogrammi
2	Indoneesia	20, 88 miljardit kilogrammi
3	India	9, 60 miljardit kilogrammi
4	Vietnam	6, 33 miljardit kilogrammi
5	Ühendriigid	5, 41 miljardit kilogrammi
6	Myanmar	5, 05 miljardit kilogrammi
7	Jaapan	4, 77 miljardit kilogrammi
8	Filipiinid	4, 69 miljardit kilogrammi
9	Venemaa	4, 40 miljardit kilogrammi
10	Tšiili	3, 82 miljardit kilogrammi