Käibekapitali finantseerimine maailmas on erinev

Pankade käibekapitali rahastamine on nii väikestele kui keskmise suurusega ettevõtetele ükskõik millises majanduses esmane krediidi allikas. Käibekapital on raha, mida ettevõte kasutab oma igapäevases äritegevuses ja tegevuses. Kapitali pakub tavaliselt kommertspangad väikestele ettevõtetele, kes ei ole võimelised pankadest traditsioonilisi laene saama. Käibekapital on väga erinev ja võib hõlmata lühiajalisi laene, pikaajalisi laene, arvelduskrediiti ja riigikassa. Käibekapitali kavandavad kommertspangad, et see vastaks ärinõuetele. Ettevõtete sõltuvus käibekapitalist on riigiti erinev sõltuvalt ärinõuetest ja pangandussektori üldisest arusaamast.

Kariibi mere piirkond

Kariibi mere piirkonna finantssektor on pidevalt kasvanud, eriti ühes piirkonna praegustest kasvavatest tähedest, Trinidadist ja Tobagost. Piirkonna finantssüsteemil on oluline roll majandusarengus, mis moodustab enamikus riikides enam kui 10% sisemajanduse kogutoodangust. Eriti kommertspangad moodustavad Kariibi mere piirkonnas 49, 7% varade ja ettevõtete rahastamisest. Rahanduspoliitika ja madalad intressimäärad on julgustanud Kariibi mere piirkonnas suurt laenu võtmist, kusjuures nõudlus laenude järele kasvab peamiselt äriringkondade poolt. Enamik ettevõtteid laenab tavaliselt ettevõtete igapäevast tegevust.

Ladina-Ameerika

Ladina-Ameerika pangandussektor on 2008. aasta ülemaailmse finantskriisi tagajärjel positiivselt taastunud. Sektori kasv on tingitud kasvavast keskklassist, laenuportfelli laienemisest, eelnevalt mitte-panga kasutava elanikkonna juurdepääsu pangale ja pangandussektori tõhususest. Enamik Ladina-Ameerika panku, eriti Brasiilias, on keskendunud oma laenuportfelli laiendamisele, rahastades käibekapitaliga mikroettevõtteid madalamate intressimääradega. Isegi piirkonna paremini arenenud riikides, nagu Tšiili, Argentina ja Mehhiko, on nõudlus käibekapitali järele endiselt suur. Economist Intelligence Unit'i uuringu andmetel on mõnede Ladina-Ameerika kommertspankade käibekapitali käinud 42, 4% ettevõtetest ja organisatsioonidest.

Lääne-Euroopa

Käibekapital on enamiku Lääne-Euroopa riikide, sealhulgas selliste ülemaailmsete juhtide nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Madalmaade ja Austria peamine eesmärk. Käibekapital on Lääne-Euroopa eesmärk konkurentsieelise säilitamiseks ja majanduskasvu säilitamiseks. Absoluutsed tasemed või käibekapital on jätkuvalt kasvanud, kuna suured rahvusvahelised ettevõtted kasutavad oma käibekapitali rahastamiseks massiivseid krediiti, mitte investeerima majanduskasvu vastavalt Global Global Capital Survey'ile. 2014. aastal on käibekapitali nõudmised Saksamaal kõrgemad kui teistes Lääne-Euroopa riikides. riigi konservatiivne lähenemine sularaha ja likviidsuse juhtimisele. 35, 3% ettevõtetest nõudis pangadelt käibekapitali nõudmist Lääne-Euroopas, kommertspangad on võtnud individuaalse lähenemisviisi erinevate ärivajaduste käsitlemiseks.

Konkurentsieelise rahastamine

Käibekapital on samuti suur nõudlus Kesk-Euroopas ja Balti riikides, kus 32, 9% piirkonna ettevõtetest kasutab oma käibekapitali rahastamiseks panku. Sellele järgneb Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia, kus sama pankade kasutamine on 30, 8%, seejärel Lõuna-Aasia (25, 0%), Lähis-Ida (24, 6%), Magribi ja Põhja-Aafrika (22, 2%), Sub -Sahara Aafrika (21, 8%) ning Ida-Aasia ja Vaikse ookeani piirkond (20, 7%). Käibekapitali nõuavad peamiselt ettevõtted, et nad saaksid säilitada oma konkurentsieeliseid oma asjakohastes kohalikes, riiklikes, piirkondlikes ja ülemaailmsetes turgudel.

Panga finantseerimise roll käibekapitalis varieerub kogu maailmas

Koht	Piirkond	Ettevõtete osakaal, kes kasutavad pangasid, et rahastada käibekapitali
1	Kariibi mere piirkond	49, 7%
2	Ladina-Ameerika	42, 4%
3	Lääne-Euroopa	35, 3%
4	Kesk-Euroopa ja Balti riigid	32, 9%
5	Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia	30, 8%
6	Lõuna-Aasia	25, 0%
7	Lähis-Ida	24, 6%
8	Magribi ja Põhja-Aafrika	22, 2%
9	Sahara-tagune Aafrika	21, 8%
10	Ida-Aasia ja Vaikse ookeani piirkond	20, 7%