Kas Palestiina on riik?

Palestiin ei ole riik. 136 ÜRO liiget tunnustab seda suveräänse riigina. Palestiina riigi iseseisvusdeklaratsioon ja kuulutus toimusid 15. novembril 1988 Alžeerias Alžeerias. Sellest ajast alates on Palestiina Vabastusorganisatsiooni eesmärk olnud saavutada Palestiina riigi tunnustamine rahvusvahelisest üldsusest.

Taust

ÜRO Peaassamblee võttis 1974. aastal vastu resolutsiooni, milles tunnistati Palestiina rahva õigust saavutada suveräänsus. Samuti tunnustas ta PLOd palestiinlaste ainsa esindajana ja andis talle vaatleja staatuse ÜROs. Pärast iseseisvuse väljakuulutamist asus Palestiina ÜRO-sse tagasi PLO, kuid Palestiina ei ole veel süsteemi ametlikku staatust saavutanud.

Pärast deklaratsiooni tunnistasid paljud riigid, eriti Aafrika ja Aasia arengumaad, Palestiina osariiki USA vastuseisu tõttu. Araabia Liiga ja Islami Konverentsi Organisatsioon tunnustasid ametlikult Palestiina ja talle anti liikmeks mõlemad foorumid.

Alates 1989. aastast on PLO esindajad püüdnud saada liikmeks mitme ÜROga seotud asutuse. Neid jõupingutusi on aga takistanud Ameerika Ühendriikide ähvardused, et nad keelduvad rahastamast mis tahes organisatsiooni, mis tunnistab Palestiina.

Iisraeli seisukoht

1967. aastast kuni teise Oslo kokkuleppe sõlmimiseni 1995. aastal ei esitanud ükski Iisraeli valitsus Palestiina riiki. Enamik Iisraeli peamisi poliitikuid oli idee vastu isegi pärast Palestiina omavalitsuse asutamist 1994. aastal. Ariel Sharon oli peamine Iisraeli peaminister, kes kuulutas, et sõltumatu Palestiin oli nende konflikti lahendus. See oli tema administratsiooni eesmärk.

Pärast praeguse valitsuse avamist 2009. aastal kordas peaminister Netanyahu, et sõltumatu Palestiina kujutas endast ohtu Iisraelile. Pärast rahvusvahelise üldsuse kriitikat tunnustas Iisrael Palestiina riigi ideed. Kuid nad on keeldunud 1967. aasta piiridest aktsepteerimast, viidates julgeolekuprobleemidele. Iisrael on vastu ka Palestiina plaanile läheneda ÜRO Peaassambleele, väites, et see on Oslo kokkuleppe vastu.

Diplomaatiline tunnustamine

ÜRO 193 liikmesriigist oli 2015. aasta septembriks 136 riiki tunnustanud Palestiina riiki. See on 70, 5% esindatus. Nende riikide hulka kuuluvad Türgi, Serbia, Venemaa, Hiina ja Rootsi. Püha Tool, millel on sama staatus, kui ÜRO-s Palestiina mitte-vaatleja, säilitab diplomaatilisi suhteid Palestiinaga.

Üksused, kes Palestiina ei tunne

Enamik ÜRO liikmesriike, kes ei ole Palestiinat riigina tunnustanud, ei ole täielikult selle iseseisvuse vastu. Sellised üksused nagu Austraalia, Bahama ja Jaapan toetavad kahe riigi lahendust, kuid nõuavad kahe poole vahelist kokkulepet. Mõned Euroopa Liidu liikmesriigid, nagu Belgia ja Taani, eelistavad oodata liidu ametlikku otsust. Üksused, sealhulgas Ameerika Ühendriigid, Colombia, Eritrea ja Soome, on avatud Palestiina riigi toetamata jätmise kohta.

Mitmepoolsed lepingud

Palestiina osariik on mitmete mitmepoolsete lepingute osapool, mis on registreeritud kuue depoopangaga. Kuus hoiustajat on Ühendkuningriik, UNESCO, ÜRO, Šveits, Madalmaad ja Venemaa. Pärast UNESCO konventsioonide ühinemist 2011. ja 2012. aastal sai Palestiinast UNESCO liige. Teised konventsioonid ratifitseeriti 2014. aastal, kui läbirääkimised Iisraeliga tabasid ummikseisu.

Riigid, kes säilitavad Palestiinaga diplomaatilisi suhteid

Palestiina tunnustavad riigid
Afganistan
Albaania
Alžeeria
Angola
Antigua ja Barbuda
Argentina
Aserbaidžaan
Bahrein
Bangladesh
Valgevene
Belize
Benin
Bhutan
Boliivia
Bosnia ja Hertsegoviina
Botswana
Brasiilia
Brunei
Bulgaaria
Burkina Faso
Burundi
Kambodža
Roheneemesaared
Kesk-Aafrika Vabariik
Tšaad
Tšiili
Hiina
Komoorid
Costa Rica
Elevandiluurannikul
Kuuba
Küpros
Tšehhi Vabariik
Kongo Demokraatlik Vabariik
Djibouti
Dominica
Dominikaani Vabariik
Ida-Timor
Ecuador
Egiptus
El Salvador
Ekvatoriaal-Guiena
Etioopia
Gabon
Gambia
Gruusia
Ghana
Grenada
Guatemala
Guinea
Guinea-Bissau
Guyana
Haiti
Püha Tool
Honduras
Ungari
Island
India
Indoneesia
Iraan
Iraak
Jordaania
Kasahstan
Kenya
Kuveit
Kõrgõzstan
Laos
Liibanon
Lesotho
Libeeria
Liibüa
Madagaskar
Malawi
Malaisia
Maldiivid
Mali
Malta
Mauritaania
Mauritius
Mongoolia
Mongoolia
Montenegro
Maroko
Mosambiik
Namiibia
Nepal
Nicaragua
Niger
Nigeeria
Põhja-Korea
Omaan
Pakistan
Paapua Uus-Guinea
Paraguay
Peruu
Filipiinid
Poola
Katar
Kongo Vabariik
Rumeenia
Venemaa
Rwanda
Saint Lucia
Saint Vincent ja Grenadiinid
Sao Tome ja Principe
Saudi Araabia
Senegal
Serbia
Seišellid
Sierra Leone
Slovakkia
Somaalia
Lõuna-Aafrika
Lõuna-Sudaan
Sri Lanka
Sudaan
Suriname
Svaasimaa
Rootsi
Süüria
Tadžikistan
Tansaania
Tai
Minema
Tuneesia
Türgi
Türkmenistan
Uganda
Ukraina
Araabia Ühendemiraadid
Uruguay
Usbekistan
Vanuatu
Venezuela
Vietnam
Jeemen
Sambia
Zimbabwe