Kas teadsite, et Põhjapoolus liigub, kui Maa muutub rohkem tasakaalustamata?

Maa pöörlevad ja geograafilised poolused

Nagu hiiglane ketrus, on sinine planeet pööratud ümber kujuteldava telje, mis lõikub Maa pinnale pöörlevatel Põhja- ja Lõuna-poolakatel. Need pöörlevad postid aga ei pruugi vastata Maa geograafilistele postidele. See on sellepärast, et kuna Maa ei ole täiuslik sfäär, heidab ta oma teljele, muutes pidevalt selle pöörlemistelje asendit. Teadlased kasutavad Maa kujuteldava pöörleva telje asukoha mõõtmiseks tähtede ja satelliitside telemeetria meetodite positsiooni ning võtavad nende pöörlevate positsioonide pikaajalisi keskmisi väärtusi. Sealt saavad nad hinnata Maa geograafiliste põhja- ja lõunapooluste asukohta.

Maa imbub?

Maa pöörlemist uurivad teadlased on täheldanud, et Maa pöörlevad postid ei ole stabiilsed ja tegelikult nihkuvad asendid nende imbava mõju tõttu. Varem võnuks rotatsioonitelg idast läände ja vastupidi, kusjuures üldine suundumus näitas, et telg on Kanada suunas. Kuid alates 2000. aastast on nähtus olnud dramaatiliselt muutunud ja Maa pöörlemistelg on nüüdseks järjekindlalt muutunud ida suunas, suunates Greenwichi meridiaani Ühendkuningriigis.

Põhjus?

Nagu selgitas Surendra Adhikari ja Eirk Ivins, USA riikliku aeronautika- ja kosmoseameti (NASA) laboratooriumi uurijad oma hiljuti avaldatud raamatus „ Kliimamuutusega polaarliikumine: 2003-2015 ”, mis on avaldatud ajakirjas Science Advances, Maa pöörlemistelg on kliimamuutuse tagajärjel tulemas. Teadlased väidavad, et kuna jää sulab ühes planeedi osas ja kogub teises osas vedeliku kujul, on massi nihkumine piisav, et muuta Maa halvemaks ja kallutada veelgi raskema poole poole. Asjaolu, et Gröönimaa kaotab igal aastal üle 600 triljoni naela jääd ja et Antarktika lääneosa kaotab igal aastal 275 triljonit naela jääd, võib kergesti anda hinnangu planeedil esineva kaalu ümberjaotamise kohta. Siiski ei suuda see siiski selgitada Maa pöörlemistelje püsivat nihkumist ida poole, kuna eeldatakse, et sulanud vesi jaotub peagi ühtlaselt, et peatada telje pidev nihkumine ainsuses. Seega selgitavad uurijad, et Kaspia mere piirkonna ja India ümbritsevatest järvedest ja põhjaveekihtidest ja Indiast pärinevad kõrged veeaurud ja magevee ekstraktsioonid ei ole mitte ainult jäälehtede sulamine, vaid ka globaalne soojenemine ja hoogustuvad inimeste populatsioonid, mis viivad ka Maa pöörlemistelje paremale. Seega see jää sulamise ja kontinentaalses veemahutites toimunud muutuste kombineeritud tegevus kallutab planeedi ühes suunas teise poole.

Õppetund

Maa pöörleva telje nihkumine ei näi olevat mingit praegust mõju Maa elule. Kui see muutus püsib pikema aja jooksul stabiilsena, võib teadlaste jaoks osutuda vajalikuks ümber arvutada meie planeedi geograafilise lõuna- ja põhjapooluse positsioon. Kuigi Maa ida kaldumine ei avalda otsest mõju, on see tõepoolest üsna mõttekas. Sama polaarset liikumisteavet võivad teadlased kasutada ka tulevikus täpsemate kliimamuutuste prognooside tegemiseks. Dramaatiline muutus näitab ka sügavat mõju, mida inimtegevus meie sinil planeedil avaldab. Kui sellised tegevused suudavad planeedi tasakaalu saata, võib hästi ette kujutada, millist mõju avaldavad sellised tegevused Maa kliimale, ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele.