Kümme juhtivat surmapõhjust maailmas

Inimestena saame teha palju, et laiendada oma elu tervislike eluviiside kasutamisega, teha häid otsuseid tegevuste kohta, mis võivad põhjustada kehavigastusi, ja teha regulaarselt kohtumisi, et saada tervisekontrolli tingimuste suhtes, mis võivad olla eelsoodumatud. See tähendab, et hariduse puudumine, meditsiiniline juurdepääs ja rahalised ressursid jätavad paljudele arengumaade inimestele teatavamad surmapõhjused, samas kui ülekaalulisuse epideemia ja üha istuv eluviis võtab arenenud maailmas üha rohkem elusid. See tähendab, et allpool vaatleme kümmet peamist surma põhjustajat kogu maailmas.

10. Liiklusõnnetused (1, 34 miljonit surmajuhtumit, 2, 4% surmajuhtumitest)

2015. aastal oli Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmetel liiklusõnnetustes 1, 34 miljonit surmajuhtumit. Sellised liiklusõnnetused on 15–29-aastaste noorte seas peamised surmapõhjused kogu maailmas. Liiklusõnnetustest põhjustatud vigastused on samuti üheksas peamine surmapõhjus kõigis vanuserühmades kogu maailmas. Madala sissetulekuga riikides oli iga 100 000 inimese kohta surmajuhtumeid 24, 1. Keskmise sissetulekuga riikides oli surmajuhtumeid iga 100 000 inimese kohta 18, 4 ja arengumaades 9, 2. Aafrika oli õnnetusjuhtumite arv suurim mis tahes mandril, 26, 6 inimese kohta 100 000 inimese kohta, samal ajal kui Euroopa regioonis oli kõige madalamad määrad Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel 9, 3.

9. Tuberkuloos (1, 37 miljonit surmajuhtumit, 2, 4% surmajuhtumitest)

Tuberkuloos on maailma 9. kõige levinum surmapõhjus, sest see on 1, 37 miljonit surmajuhtumit ehk umbes 2, 4% maailma surmajuhtumitest. Tuberkuloos on kõige sagedamini kopsudes, kuigi see võib esineda ka mujal kehal. Paljud inimesed, kes on nakatunud tuberkuloosiga, ei tea seda, sest sageli ei ole sümptomeid. Tuberkuloosi on raske piirata, kuna see levib õhu kaudu - aga need, kes haiguse sümptomeid ei esine, ei saa seda levitada.

8. Kõhulahtisushaigused (1, 38 miljonit surmajuhtumit, 2, 7% kõigist surmajuhtumitest)

Kõhulahtisus põhjustab surma vedelike kadumise kehast, mille tulemuseks on dehüdratsioon. CDC järgi tapab ta iga päev 2195 last, rohkem kui AIDS, malaaria ja leetrid. 2015. aastal tappis kõhulahtisus Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kogu maailmas 1, 38 miljonit inimest ja see kuulub CDC järgi maailma peamiste surmapõhjuste hulka. Halb hügieen ja sanitaartingimused ning saastunud vee joomine annavad 88% kõikidest kõhulahtisusega seotud surmajuhtumitest CDC-aruannete kohta. Kõhulahtisust võib levida ka saastunud söögiriistade, toiduainete või saastunud väljaheitega kokkupuutuvate esemete abil. Piisav hoidmine aitab vältida piisavat kanalisatsiooni, inimjäätmete nõuetekohast kõrvaldamist ja ohutut veetarbimist. Kogu maailmas on kõhulahtisuse esinemissagedus 2, 5 miljardit aastas, kusjuures enamik neist nakkustest on näha UNICEFi andmetel Aafrikas ja Lõuna-Aasias.

7. Alzheimeri tõbi ja muu dementsus (1, 54 miljonit surmajuhtumit, 2, 7% surmajuhtumitest)

Alzheimeri tõbi ja muud dementsushaigused moodustasid 2015. aastal 1, 5 miljonit surmajuhtumit. See on 2, 7% kõigist juhtivatest surmapõhjustest. Alzheimeri tõbi on dementsuse kõige levinum põhjus. Kui Alzheimeri tõbi on diagnoositud, on keskmine eluiga 3-9 aastat. Haiguse edasiminek viib järk-järgult üha enam kehaliste funktsioonide kadumiseni, mis lõppkokkuvõttes põhjustab surma. Alzheimeri tõve põhjuseid ei mõisteta hästi.

6. Suhkurtõbi (1, 58 miljonit surmajuhtumit, 2, 8% kõigist surmajuhtumitest)

Suhkurtõbi esineb siis, kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini või keha ei suuda efektiivselt kasutada toodetud insuliini. Insuliinhormoon reguleerib veresuhkru taset organismis. Parim viis diabeedi tõrjumiseks on normaalse kehakaalu säilitamine ja ebatervislike eluviiside, näiteks suitsetamise ja mitteaktiivsuse vältimine. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel oli diabeedi levimus kogu maailmas 2015. aastal 9% täiskasvanutel vanuses 18 aastat ja vanemad. 2015. aastal oli diabeedi tagajärjel 1, 58 miljonit surmajuhtumit ning 80% nendest surmajuhtumitest esines madala ja keskmise sissetulekuga riikides. Ameerika Diabeedi Assotsiatsiooni (ADA) andmetel oli diabeet 2010. aastal 7. juhtiv surmapõhjus Ameerikas. Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni andmetel suri 2011. aastal diabeedist 4, 6 miljonit inimest üle maailma.

5. Kopsuvähk, hingetoru ja bronhiaalne vähk (1, 6 miljonit surmajuhtumit, 3, 0% kõigist surmadest)

Vähk on põhjustatud rakkude kontrollimatu kasvust, mis tungivad kehasse ja levivad neid sageli, põhjustades sageli surma. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel moodustavad kõik vähktõve vormid 8, 2 miljonit surma ja moodustavad 13% kõigist ülemaailmsetest surmadest. Ainuüksi kopsude, hingetoru ja bronhide vähk põhjustas 2015. aastal 1, 6 miljonit surmajuhtumit, mis on 2000. aastal märgatavalt kasvanud 1, 2 miljonist surmast. Ameerika Ühendriikides suri CDC andmetel kopsuvähki rohkem inimesi kui ükskõik milline muu vähivorm ja suitsetamine põhjustab selles riigis 85 protsenti kopsuvähi juhtudest. Ainuüksi USA-s oli CDC andmetel 2012. aastal kopsuvähki 157, 423 surmajuhtumit. USA Rahvusliku Vähiuuringu Instituudi andmetel juhtub 60% maailma uutest vähktõve juhtudest Aasias, Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning 70% ülemaailmsetest vähihaigustest toimub ka nendes samades piirkondades.

4. KOK (3, 77 miljonit surmajuhtumit, 5, 6% kõigist surmajuhtumitest)

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (COPD), mis on sageli samaaegne kroonilise bronhiidi või emfüseemiga, on krooniline kopsuhaigus, mis põhjustab kopsude hingamisteede süvenemise ja paksenemise, põhjustades õhupuudust. American Lung Associationi andmetel ei ole KOK-il ravida, kuid ravi korral on see ennetatav ja juhitav. USAs kannatab 11 miljonit inimest ja tubaka sissehingamine, õhusaaste kodus ja töökohal on üheks KOK-i peamiseks põhjuseks. Maailma Terviseorganisatsiooni 2015. aasta aruande kohaselt põhjustas KOK-i kogu maailmas 3, 17 miljonit surmajuhtumit, mis vastab 5, 6% -le kõigist surmadest. 2011. aastal oli KOK-i kohaselt KOK-i kolmas surmapõhjus USAs.

3. Madalamad hingamisteede infektsioonid (3.19 miljonit surmajuhtumit, 5, 6% kõigist surmajuhtumitest)

2015. aasta WHO aruande kohaselt moodustasid madalamad hingamisteede infektsioonid (LRI), sealhulgas kopsupõletik, tuberkuloos, gripp, bronhiit, bronhioliit ja teised. LRIde puhul on alla 15-aastaste laste seas täheldatud 1 surma iga 100 surma korral. Sise- ja välisõhu reostumine tubakasuitsu, tahke kütuse kasutamise ja halva hügieeni tõttu võivad kõik põhjustada LRId. Maailma Terviseorganisatsiooni varasemad uuringud teatasid, et 36 protsenti LRI-dest põhjustab tahke kütusereostus (näiteks küttepuud) ja 1% hingamisteede haigustest on tingitud välisõhu saastamisest. Euroopas on tahkekütuse kasutamise siseruumide õhusaastet käsitletud kui 4, 9 protsenti kõigist surmajuhtumitest ja 3, 1 protsenti kahjumitest, mis on kohandatud puudega inimestele kohandatud eluaastatel alla 4-aastastele lastele . LRI haigused nagu kopsupõletik põhjustasid 1, 2–1, 5 miljoni alla 5-aastase lapse surma, kellest 99 protsenti leiti arengumaades, neid statistilisi andmeid tervise ja ökosüsteemide järgi: seoste analüüs.

2. Stroke (6, 2 miljonit surmajuhtumit, 11, 1% surmajuhtumitest)

Insult on eluohtlik haigusseisund, mis tekib siis, kui osa aju verevarustusest on ära lõigatud. Kui see juhtub, siis aju rakkudel puudub hapnik ja nad hakkavad surema ning seejärel kaotatakse aju piirkonna selle osa koordineeritud kehaosade kontroll. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel põhjustas 2015. aastal kogu maailmas 6, 2 miljonit surmajuhtumit. Ainuüksi USA-s teatab CDC, et haigusseisund mõjutab igal aastal 795 000 inimest ja neist 130 000 inimest. WHF-i andmetel sureb insult igal aastal 6 miljonit inimest ja 5 miljonit neist, kes elavad, jäävad teatud määral puudega. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on haigusseisund ka teine ​​peamine surmapõhjus üle 60-aastaste inimeste seas. Igal aastal on insultist rohkem surmajuhtumeid kui AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria surmajuhtumeid.

1. Isheemiline südamehaigus (8, 7 miljonit surmajuhtumit, 15, 5% surmajuhtumitest)

Isheemiline südamehaigus (IHD) või südame isheemiatõbi esineb siis, kui südame verevarustus on koronaararterites rasvainete ja kolesterooli kogunemise tõttu blokeeritud, põhjustades nende vabalt voolavate läbipääsude kitsenemist. Sellised ummistused pärsivad südamelihaste hapnikku ja toitaineid, takistades südame toimimist. Lõpuks sureb hapnikust ja toitainetest ilma jäänud südame osa, põhjustades südameinfarkti. Suitsetamine, kõrge kolesteroolitoidu tarbimine, stress, kõrge vererõhk, suhkurtõbi, kõhu rasvumine, füüsilise koormuse puudumine ja liigne alkohol võivad kõik kaasa aidata isheemilise südamehaiguse arengule.

Kümme juhtivat surmapõhjust maailmas

KohtPõhjusSurmade arv
1Isheemiline südamehaigus8, 756, 006
2Stroke6, 240, 611
3Madalamad hingamisteede nakkused3, 190, 350
4Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus3, 170, 429
5Trahhea, bronh, kopsuvähk1, 694, 623
6Suhkurtõbi1, 585, 530
7Alzheimeri tõbi ja muud dementsused1, 541, 880
8Kõhulahtisuse haigused1, 388, 629
9Tuberkuloos1, 373, 159
10Tee vigastus1, 342, 265