Kus on Balkani poolsaar?

Balkani poolsaar on poolsaar ja kultuuripiirkond Kagu-Euroopas. Piirkond on vaidlustanud piirjooned ja on nime saanud Balkani mägedest, mis sõidavad Serbia-Bulgaariast Musta mere piirini. Poolsaare piiravad mitmed mered, sealhulgas Aadria, Joonia, Vahemere, Egeuse ja Musta mere ääred. Balkan on türgi sõna, mis tähendab "metsastatud mägede ahelat." Balkani mägi kutsus kohalik Traakia nimi Haemus antiikajast keskajani. Kohalike elanike sõnul teisendati Zeus kui trahv Traakia kuningas Haemus suureks mäeks.

Balkani poolsaare piirid

Balkani poolsaare piiravad mitmed mered, sealhulgas Aadria, Vahemeri, Marmara ja Musta meri. Põhjapiiri määravad alati Doonau, Sava ja Kupa jõed. Kuigi Itaalia oli Istria ja Dalmaatsia piirkonnad suuremas Balkani poolsaarel enne Teist maailmasõda, on poolsaarel vaid väike osa Triestest. Erinevalt piirkonna geograafilisest määratlusest määratleb Balkani riigid poliitiliselt selle piirkonna piirid. Balkani riikide hulka kuuluvad Albaania, Bosnia, Bulgaaria, Horvaatia, Kosovo, Makedoonia, Rumeenia, Serbia ja Sloveenia.

Balkani poolsaare geograafia

Enamik Balkani poolsaare piirkonnast on iseloomulik mägipiirkondadele, mis kulgevad loodest kagusse. Mägipiirkondade hulka kuuluvad Balkani mäed, Rhodope'i mäed, Dinaric Alpid, Sar Massifs ja Pindus Range. Piirkonna kõrgeim tipp on Bulgaaria Musala 2925 meetrit, millele järgneb Olympus mägi Kreekas ja Vihren Bulgaarias vastavalt 2917 meetrit ja 2914 meetrit. Aadria ja Egeuse mere rannik on peamiselt Vahemere kliima, samas kui kliima on Musta mere ääres niiske subtroopiline ja ookeaniline. Talv on põhjaosas lumine, suved on kuumad ja kuivad. Lõuna- ja rannikualasid katab igihaljas taimestik, samas kui sisemaale on iseloomulik puit nagu tamm ja pöök. Piirkonna pinnas on üldiselt vaene, välja arvatud tasandikul. Piirkonnas on ka palju metallimaare.

Balkani ajalooline tähtsus

Balkani poolsaar oli üks esimesi Euroopa piirkondi, mis omaks põllumajandust. Piirkond on hõivatud alates paleoliitikumajast ning see on tee, mille kaudu Lähis-Ida põllumajandus on jõudnud Euroopasse. Piirkond oli ajalooliselt tuntud ka kultuuri ristumiskohana Ladina ja Kreeka vahel. Keskaja jooksul sai Balkani poolsaar enamiku sõdade lahinguväljaks Bütsantsi Rooma ja Bulgaaria impeeriumi vahel. Balkani riigid kuuluvad Euroopa vähim arenenud piirkondade hulka, sest piirkonnas on võitnud mitu Ottomani sõda.

Balkani poliitika ja majandus

Praegu on kõik Balkani piirkonna riigid vabariigid. Kõik vabariigid on parlamentaarsed, va Bosnia ja Rumeenia, mis on pool presidendivalimised. Kõigil riikidel on avatud turumajandus, mis on kõrgema keskklassi poolest kõrgema sissetulekuga majanduses. Sloveenial ja Kreekal on kõrgeim SKP (üle 25 000 USA dollari), millele järgneb Horvaatia (21 000 USA dollarit).