Kust saab leida Vosges'i mäed?

Kirjeldus

Prantsusmaa Vosges'i mäed ulatuvad 75 miili kaugusele Prantsuse-Saksamaa piiri lähedal. See vahemik asub Saksamaa piiriga ning jätkub Saksamaa Palatine Forest'i ääres. Vosges moodustab madala mägipiirkonna, mille pindala on umbes 3100 ruut miili. Vosges on kuulutatud UNESCO biosfääri kaitsealaks alates 1989. aastast. Vosges'i mägedes üksi on umbes 36 tippu ronida ja uurida. Kõrgeim tipp on 4672 jalga, samas kui madalaim tipp on 1804 jalga. Vosges'i mäed pakuvad Saksamaal panoraamvaateid Black Forestile, Šveitsi mägedele ja Reini orule. Vosgesil on endiselt jää-järvede jäänuseid ja vahtrade, mändide ja pöökide metsa.

Ajalooline roll

Vosges'i massiivid on osa keerukast piirkonnast, mis hõlmab vesiputousi, jõgesid, männimetsasid, taimestikku ja loomastikku, termilisi vedrusid ja jääjärvi. Ka keskajal kaitseks kasutatud rooma pagan seinad on osa maastikust. Viimastel sajanditel oli Vosges paljude lahingute koht, mis hõlmasid 18. sajandi lõpus Prantsuse ja mitme Saksa kuningriigi vahelist "Vosges'i lahingut". Linna varemed on ikka veel näha selle mägipoolsetel külgedel, mis on osa sellest ajaloost. Vosges oli ka piir Prantsusmaa ja Saksamaa vahel 1871–1918. See oli ka tunnistaja kahele verineele Maailmasõjadele ja 1992. aastal kukkus tema mägedesse rahvusvaheline lennuki, säilitades selle verise pärandi.

Kaasaegne tähendus

Täna on Vosges'i mäed osa kahest rahvuspargisüsteemist. Need on Northern Vosges'i piirkondlik looduspark ja Ballons des Vosges'i looduspark. Saksa poolel on Palatinate Forest-North Vosges'i biosfääri kaitseala osa piiriülesest maastikust. Kliima varieerub piirkonnas hooaja jooksul. Aprillist oktoobrini on sooja ilmaga, samal ajal kui novembrist märtsini saab külma ilmaga jahe. Prantsuse poolel on välistingimustes suusatamine, jalgrattasõit, parapentimine (paraglidingi vorm) ja kõndimine. On 36 suusapiirkonda ja 6, 214 miili jalutuskäiku. Jalgratturid saavad nautida ka üle 62 miili jalgrattarajad. Piirkonna kuulsad talu restoranid pakuvad külastajatele suurepäraseid toite. Tuntud Munsteri juust on Vosges'i piimatootmisettevõtete toode, samas kui tema viinamarjaistandused ja veinitootjad toodavad ka maailmatasemel Prantsuse veine.

Elupaik ja bioloogiline mitmekesisus

Metsahuvilistele on umbes 70% Vosges'i mägedest kaetud metsadega. Kõrgemal alal on alam- ja pöögimetsad, samas kui keskel on metsametsad. Tammimetsad kasvavad madalamatel nõlvadel ja märjad, kõrged kõrgused niidud ka oma topograafia. Sügavad orud liigendavad ka pehmed ümarad mäetipud, mis andsid talle nime, Ballons des Vosges ( Vosges'i õhupallid) . Põhja-Vosges ja kõrgemad Vosges jagavad ala. Põhjapark ulatub Saksamaa piirini ja seda iseloomustab punane liivakivi topograafia ja asub Dononi põhja pool. Kõrgemad Vosgesid moodustavad kõrgeimad mäetipud, millest Grand Ballon on kõrgeim kõrgusel 4672 jalga.

Keskkonnaohud ja territoriaalsed vaidlused

Rahvusvahelised maadevahelised vaidlused Vosges'is ulatuvad Prantsuse revolutsioonist kuni I maailmasõjani. 1871. aastal liideti Saksamaa osa Lorraine piirkonnast, kuid seejärel sõjajärgselt tagasi Prantsusmaale. Käsitleti ka keskkonnakaitset, mis oli tingitud maa jagunemisest ja elupaikade kadumisest. Taimestiku ja loomastiku bioloogiline mitmekesisus on samuti osa ohtudest, mida on tõsiselt käsitletud alates 1990. aastate algusest. Eristamine ja geneetiline vaesumine on kaks tegurit, mis on tagatud ökoloogiliste koridoride rajamisega. Need lubavad liikide ümberpaigutamist aladele, kus nad varem olid elanud. Projekt hõlmab pargisüsteemi jõgesid ja metsasid ning seda tegeleb LIFE BioCorridors keskkonnaagentuur koos BezirPfalzi (Bezirksverband Pfalz) peakorteriga Saksamaal.