Maapiirkonnad, kus puuduvad puhtad veeallikad üle maailma

Kõigist inimestest, kellel puudub juurdepääs ohutule joogiveele üle maailma, elab 80% maapiirkondades. See on viis korda rohkem maapiirkondade elanikke kui linnaelanikud. Paljud arengumaad seisavad silmitsi probleemiga, et puhta vee allikad puuduvad, et säilitada üha kasvav elanikkond. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ja ÜRO laste hädaolukorra fondi (UNICEF) puhul on puhta vee allikatele juurdepääs neile, kes vastavad teatavatele kriteeriumidele. Nende hulka kuuluvad veetorustik ruumides, nagu need, mis asuvad kasutaja eluruumis, hoovis või krundis, joogipunktid, nagu näiteks üldkasutatavad torud või puistetorud, kaitstud kaevud, torud ja kaitstud vedrud ning vihmavee saak. Nendes riikides, mida allpool arutatakse, on sellistel paranenud veeallikatel juurdepääs vaid murdosa elanikkonnast.

Angola

Angolas on kõigest 28% maapiirkondade elanikest juurdepääs puhtale joogiveele. See on toonud kaasa lugematuid kõhulahtisuse juhtumeid ja mitmeid koolera puhanguid. Kuna enamik Angola elanikkonnast elab vaesuses, on veealase infrastruktuuri arendamine suureks väljakutseks, mis on sellises olukorras sageli äärmiselt kulukas.

Kongo Demokraatlik Vabariik

Kuigi Kongo Demokraatlik Vabariik on üks maailma niiskemaid riike, on vaid 31% Kongo maapiirkondadest juurdepääsu parandatud veeallikatele. Üks vähese kanalisatsiooni ja puhta vee kättesaadavuse põhjusi on infrastruktuuri puudumine. Enamik veeallikatest ei ole reostuse ja bakterite saastumise eest hästi kaitstud. See seab kontsentreeritud elanikkonnale suured haiguste, näiteks koolera ja kõhulahtisuse riskid.

Ekvatoriaalne Guinea

Üle 71% kogu elanikkonnast elab maapiirkondades, vaid 32% saab juurdepääsu paremale veele ja kanalisatsioonile. Vee infrastruktuuri puudumine, näiteks torustiku vesi, seab vähesed sõltuvad veeallikad saaste ajal saastunud pinnale. Lisaks puudub reoveekäitluse praktika, mis tekitab joogivee saastumise probleemi. Palju reovett juhitakse ilma nõuetekohaste drenaažisüsteemideta.

Paapua Uus-Guinea

Alates 1990ndatest aastatest on Paapua Uus-Guinea valitsus kehtestanud strateegiad, et saavutada parem sanitaar- ja veevarustus UNICEFi abiga. Veel on veel palju ära teha, sest vaid 33% maapiirkondade elanikest suudab puhta vee juurde pääseda. See on tingitud infrastruktuuri puudumisest enamikus koolides, kus ei ole torustiku veesüsteeme. Kuivade aastaaegade ajal on veepuudus koolide külastajatele suur väljakutse, kes on sunnitud mõne päeva jooksul sulgema.

Teised riigid, kellel on maapiirkondade elanike seas vähe ligipääsu parandatud veeallikatele, on Madagaskar, Mosambiik, Kongo Vabariik, Togo, Afganistan ja Haiti.

Puhta vee allikate puudumise põhjused nendes maapiirkondades

Enamikul arengumaadest on maapiirkondades rohkem kui pool elanikkonnast. Juurdepääsu parandatud veeallikatele takistavad mitmed tegurid. Nende riikide vaesed elanikud ei saa endale lubada torustiku veesüsteemide paigaldamise kulusid oma kodudesse. Nõuetekohase veevarustuse puudumine seab puhtad veeallikad keskkonnale saastatuse ja saastumise eest. Maapiirkondade elanikud eelistavad ressursside, nagu puuraukude ja kaevude, ühiskondlikku jagamist. Ülerahvastatuse tagajärjel suureneb vee saastumine. Seega ei ole vesi joogiks ohutu, sest inimesed kasutavad veeallikaks karjatamiseks, niisutamiseks ja muuks tööstuslikuks kasutamiseks sama allikat. Valitsustel ei ole selget poliitikat puhta vee kättesaadavuse ja kanalisatsiooni osas. Strateegiate puudumine raskendab Maailma Terviseorganisatsiooni ja UNICEFi seatud eesmärkide saavutamist, et saavutada ülemaailmne puhas vesi. Selged sanitaareesmärkide puudumine nendes riikides võimaldab vee- saastamist tööstusharude ja muude sektorite poolt jätkuvalt näha.

Maapiirkonnad, kus puuduvad puhtad veeallikad üle maailma

Koht	Riik	Maaelu elanikkond, kellel on juurdepääs parematele veeallikatele
1	Angola	28%
2	Kongo Demokraatlik Vabariik	31%
3	Ekvatoriaalne Guinea	32%
4	Paapua Uus-Guinea	33%
5	Madagaskar	35%
6	Mosambiik	37%
7	Kongo Vabariik	40%
8	Minema	44%
9	Afganistan	47%
10	Haiti	48%