Madalaimad tegelikud intressimäärad maailma järgi

Reaalne intressimäär on intress, mida laenuvõtja peab laenuandjale maksma laenatud summa tegeliku tuluna. See jaotatakse intressimääraks pärast inflatsiooni ja fondi tegelikud kulud on eemaldatud. Reaalne tootlus on raha aegväärtus, kui see on laenuvõtja kasutuses. Hüvitise maksmine on seotud kolme riskiga: esiteks süstemaatiline risk, kui laenuvõtja võib maksejõuetusest loobuda; teiseks, regulatiivne risk kui makstavate suurenenud maksude summa; ja kolmandaks, inflatsioonirisk nagu inflatsiooni ja valuutakursside kõikumise korral maailmaturul. Maailmapank määratleb: "Reaalintressimäär on inflatsiooniga korrigeeritud laenuintressimäär, mõõdetuna SKP deflaatori abil."

Kolme riigi madala intressimääraga riigid

Paljud riigid võtsid 2015. aasta maikuust vastu madala intressimääraga intressimäärad. Need meetmed võeti majanduskasvu tagamiseks hoolimata ebaõnnestumise hirmust. Keskpangad määrasid 2015. aastal fondide puudujäägi korral kaubandus- ja hoiupankadele antud laenudele järgmised madalad intressimäärad. Madalaima intressimääraga nimekirjaga riik oli 2015. aastal Ukraina -13, 1%. Ukraina keskpank alandas taas oma huvi, et suurendada majandust ja stabiliseerida hindu. Teiseks on Sierra Leone madala intressimääraga -5, 7%. Sierra Leone panga rahapoliitika komitee otsustab riigis kehtivate intressimäärade üle. Kolmandaks on Sambia madala intressimääraga 0, 3%. Sambia pank alandas taas intressimäärasid, et kontrollida inflatsiooni pärast seda, kui tema valuuta langes poole väärtusest. Langes vaskhinnad ja põud langesid.

Teised riigid, kes pakuvad madalaid intressimäärasid

Neljas on Egiptus madala intressimääraga 0, 6%. Hirm imporditud inflatsiooni ja rahvusvaheliste toiduainete hinnakõikumiste pärast tõi Egiptuse keskpanga taas intressimäärade alandamisele. Viiendaks on Aomeni madala intressimääraga 0, 8%. Macau rahandusasutus otsustab praeguste intressimäärade üle. Madal inflatsioonimäär andis madalad intressimäärad. Töötus oli ka teine tegur. Kuues on Mehhiko madala intressimääraga 0, 9%. Mehhiko keskpank dikteerib riigi intressimäärasid. Ta püüab kontrollida inflatsiooni, säilitades ostujõu ja andes rahvale raha. Seitsmendaks on Hongkong, kelle intressimäär on madal, 1, 0%. Rahandusjärelevalve alustas väikese majanduskasvu ja jüaani amortisatsiooni. Kaheksandaks on Ungari madala intressimääraga 1, 1%. Aeglane majanduskasv ja hinnakasvu vajadus viisid Ungari keskpanga intressimäärade languseni. Üheksas on Tšiili madala intressimääraga 1, 1%. Tšiili keskpank vähendas intressimäärasid, et stimuleerida majandust ja meelitada investoreid. Kümnes on Lõuna-Korea madala intressimääraga 1, 3%. Korea keskpank langetas intressimäärasid, et suurendada kulutusi ja meelitada investeeringuid.

Negatiivsed intressimäärad

Negatiivsed intressimäärad on 2014. aastal Euroopas alanud pangandussektori uus areng. See uus hull mõte oli edendada laenamist, soodustada inflatsiooni ja ergutada majandust. Mõned keskpangad peamistes Euroopa linnades hakkasid 2014. aastal vähendama peamisi intressimäärasid alla nulli. Jaapani Pank võttis 2016. aastal vastu ka negatiivsed määrad, millele järgnes Euroopa Keskpank 2016. aasta märtsis. Sama meetme vastuvõtmiseks olid Taani, Šveits ja Rootsi. 2015. aastal kaalus ka USA pangandussüsteem samade negatiivsete intressimäärade vastuvõtmist.