Millal asutati Euroopa Liit (EL)?

Teise maailmasõja järgsete aastate jooksul on üha enam Euroopa riike allkirjastanud mitmeid üha ulatuslikumaid lepinguid, mille tulemuseks on lõpuks see, mida me nüüd Euroopa Liiduna (EL) või Euroopa Ühenduses teame. Neist lepingutest on kõige olulisemad allpool.

Pariisi leping (1951)

18. aprillil 1951. aastal allkirjastasid Pariisi lepingu Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad ja Lääne-Saksamaa. Need "Inner Six" riigid olid eelkõige kavatsevad jagada rasketööstuses kasutatavaid loodusvarasid ning leping tõi kaasa tõhusalt Euroopa Söe- ja Teraseühenduse. See mõjutas siiski tunduvalt kaugeleulatuvamat, sest see majanduskoostöö avas diplomaatilistele suhetele mõnede Euroopa ja maailma juhtivate tööstusriikide vahel rohkem uksi kui kunagi varem.

Rooma leping (1957)

25. märtsil 1957 tulid samad kuus riiki, kes moodustasid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse, taas oma mitmepoolsete võlakirjade tugevdamiseks. Riikide vahelise kaubandusega seotud tollimaksude strateegilisel vähendamisel võimaldas see hiljuti laienenud organisatsioon, mida nüüd nimetatakse Euroopa Majandusühenduseks (EMÜ), võimaldada inimeste, investeeringute, osutatud teenuste ja riikide vahel imporditud ja eksporditud kaupade vabamat liikumist. Leping oli ka suur hüpe võimaluste suunas luua riikidevaheline sotsiaalpoliitika ja -programmid, et parandada inimeste elu nende riikide piirides ja nende piires.

Maastrichti leping (1992)

Madalmaades 1992. aastal allkirjastatud ja järgmisel aastal jõustunud Maastrichti lepinguga püüti minna kaugemale EMÜ varasemast valdkonnast ja luua tõeliselt integreeritud Euroopa turg. Ametlikuks sai ka kaua kasutatud „Euroopa Ühenduse” nimi, kuna mõiste Euroopa Majandusühendus muutus üha vähem täpseks, kui Maastrichti leping surus Euroopa Ühenduse sfääri veelgi kaugemale ja kaugemale majandusvaldkonnast. Võib-olla üks Maastrichti lepingu kõige olulisemaid saavutusi oli euro loomine, ühisraha, mida praegu kasutavad 19 Euroopa Liidu liikmesriiki oma riigi vääringute asemel. Lepingus sätestati üksikasjalikumalt võlgade ja eelarvepoliitika juhtimine Euroopa Ühenduse liikmesriikide sees ja nende vahel.

"Brexiti" referendum

23. juunil 2016 toimunud üleriigilise rahvahääletuse tulemusena sai Ühendkuningriik esimeseks Euroopa Liidu liikmesriigiks, kes otsustas EList lahkuda.