Milline valitsus on Eestis?

Eesti Vabariik on väike Euroopa riik, mis oli osa Nõukogude Liidust. See saavutas iseseisvuse 20. augustil 1991 pärast idabloki kokkuvarisemist. Eestil on parlamentaarne esindussüsteem, mis on jagatud kolme osalisse: seadusandja, täidesaatev ja kohtusüsteem. Eesti põhiseaduse kohaselt on president riigipea, kuid tal ei ole täitevvõimu. Peaminister nimetab ametisse president ja valitsusjuht.

Eesti president

Eesti Vabariigi presidendi valib erivalimiskogu, kes täidab viieaastast ametiaega. Presidendil ei ole täitevvõimu, kuid sellel on põhiseaduses määratletud mitmeid olulisi ülesandeid ja ülesandeid, mis hõlmavad seaduste väljakuulutamist ja ratifitseerimiskirja allkirjastamist. Riigipeana tegutseb president ka kõigi rahvusvaheliste suhete eest riigi kõige kõrgema esindajana ja allkirjastab kõik rahvusvahelised lepingud. Enamik kõrgemaid ametnikke ametisse nimetab või nimetab ametisse president, sealhulgas peaminister, Riigikohtu esimees, riigikontrolör ja Eesti Panga president. President võib teenida mitmeid termineid, kuid piirdub ainult kahe järjestikuse tähtajaga.

Eesti peaminister

Peaminister on valitsuse juht ja seda peetakse kogu valitsuse töö juhendajaks. Peaminister nimetab ametisse president ja seda kinnitab parlament. Enamikul juhtudel on peaminister enne ametissenimetamist suurima partei liider ning volitused ja mõju valitsuses on määratletud tema ametikohal parteis.

Eesti Riigikogu

Eesti seadusandlik haru on tuntud kui Riigikogu ja ta on ainult ühe kojaga ühekojaline parlament. Riigikogu koosneb 101 liikmest (koos valitsuse ja opositsiooniga, kes jagavad liikmeskonda), kes valitakse proportsionaalse esindatuse alusel neljaks aastaks. Eesti parlament on üks tähtsamaid valitsusi. Põhiseadus annab Riigikogule mitmeid ülesandeid, mis muudavad selle väga võimsaks, sealhulgas presidendi ametisse nimetamine, määratud peaministri kinnitamine ning Riigikohtu esimehe nimetamine. Riigikogul on ka volitused ratifitseerida rahvusvahelisi lepinguid sõjaliste kohustustega ning muuta põhiseadust. Riigikogu eesotsas on esimees.

Eesti valitsus

Täitevvõimu juhtkond on riik, kes tegeleb riigi kõigi sise- ja välispoliitikate teostamisega. Juhatust juhib ka peaminister ja see koosneb mitmest ministrist, kes juhivad vastavaid ministeeriume. Kabinetile antakse põhiseadusega täitevvõim ning see on riigi poliitilise juhtkonna esindatus. Kabineti ülesanded hõlmavad valitsusasutuste tegevuse koordineerimist ning seaduse rakendamise järelevalvet. Tegevjuht vastutab ka riigieelarve koostamise ja Riigikogule esitamise eest .

Eesti kohtusüsteem

Kohtusüsteem on sõltumatu valitsusüksus ja ta on volitatud haldama õigusemõistmist. Kohtusüsteemi juhib peakohtunik, kes vastutab Riigikohtu kohtunike nimetamise eest, keda Riigikogu seejärel kinnitab. Kohtusüsteem jaguneb linna-, maa- ja halduskohtudeks, ringkonnakohtuks ja Riigikohtuks.