Millised on Itaalia suurimad tööstusharud?

Itaalia varajase majanduse, mis põhines põllumajandusel, hävitasid maailmasõja hävingud. Rahvas alustas industrialiseerimist, mis tõi kaasa selle arengu. Itaalia industrialiseerimist soosisid sellised tegurid nagu Euroopa ühisturu tekkimine 1957. aastal ja suur tööjõud. Itaalia majandus peegeldas hinnanguliselt keskmist SKT kasvu 5, 8% aastas aastail 1951 kuni 1963 ja 5% aastatel 1964–1973. 1970ndatel oli aga sotsiaalne rahutus ning majanduslik ja poliitiline kaos, sest tööpuudus ja inflatsioon kasvasid. 1980. aastatel vastu võetud mitmed reformid hõlbustasid muu hulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, ehted, nahktoodete, tekstiili-, masina-, rõivatööstuse, mööbli ja kingade kasvu. Itaalia majandus mõjutas märkimisväärselt suurt majanduslangust, kuid taastas ennast. Praegu on Itaalia nominaalse SKP järgi 8. suurim riik ning see on ostujõu pariteedi (PPP) järgi kaheteistkümnes suurim SKT.

Turismitööstus

Hinnanguliselt moodustab turism 11, 8% Itaalia SKPst ja 12, 8% kogu töökohtadest. Riigis on 51 UNESCO maailmapärandi nimistusse, mis on enamik maailma muust riigist. Pisa, Rooma, Firenze, Trento, Veneetsia, Trieste, Milano ja Torino linnad on riigi kõige populaarsemad linnad. Külastajad külastavad Itaaliat sellistest riikidest nagu Saksamaa, Hiina, Austria, USA, Šveits, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. 2014. aastal tervitas Itaalia umbes 48, 6 miljonit külastajat, mis on rahvusvaheline saabujate arv maailmas viies. 2015. aastal moodustasid rahvusvahelised külastajad ligi 36 miljardit eurot, mis moodustas 7, 2% Itaalia ekspordi väärtusest. Erinevate prognooside kohaselt peegeldab see järgmise aasta kasvu.

Tootmistööstus

Suurel hulgal rahvusvahelisi rahvusvahelisi korporatsioone ei ole Itaalias rohkem väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kellest enamik on koondatud klastritesse. Need ettevõtted on spetsialiseerunud kvaliteetsetele toodetele ja madalamad tööjõukulud võimaldavad neil toime tulla eelseisvate majandustega. Põhjas on põhiliselt tööstusriik, kus on eraettevõtete võrgustik. Fiat Company asutamine Torinos 1899. aastal hõlbustas Itaalia autotööstuse arengut. Tööstusharu detsentraliseeriti pärast teiste autoseadmete asutamist Napolis, Milanos ja Brescias. Tööstuse stagnatsioon 1970ndatel hakkas 1990. aastatel paranema. Itaalias on mõned kõige rohkem autosid elaniku kohta. Itaalia raua- ja terasetööstus on erastatud alates 1990. aastatest. Triestes, Genovas, Taranto ja Piombinos tegutsevad jätkuvalt neli vanast vabariigist raua- ja terasetehast. Itaalia loodeosas on koduks tööstuslik kolmnurk, mis ühendab Milanot, Torino ja Genova ning mida iseloomustab kaasaegne tööstusharude rühm, mis keskendub mereväe tootmisele, masinatele, lennundusele ja autodele. Kesk- ja kirdeosas on väikesed kõrgelt viimistletud ja madala tehnoloogiaga ettevõtted. Näiteks Sassuolo on tuntud keraamiliste plaatide tootmise poolest, samas kui Nogara on tuntud puidust mööblitoodete tootmiseks. Muud ettevõtted on spetsialiseerunud tekstiili-, ehte-, jalatsite-, seadmete ja varuosade, rõivaste ja tööpinkide tootmisele. Itaalias on ka palju kemikaale ning toidu- ja joogitootmist kogu riigis.

Põllumajandustööstus

2010. aastal tuvastati Itaalias kokku 1, 6 miljonit talu, mis moodustavad 12, 7 miljonit hektarit maad. 63% neist taludest asub Itaalia lõunaosas. Peaaegu kõik põllumajandusettevõtted on pereettevõtted ja nende keskmine suurus on kaheksa hektarit. Riigi põllumajanduslik tootmine läks maareformi seadusega (1950), mis jaotas ümber maa ja hõlbustas maa tõhusat kasutamist. Seadust hiljem reformiti, et kõrvaldada selle puudused. Teraviljaalad moodustavad 31% põllumajandusmaast, samal ajal kui oliivipuude ja viinamarjaistanduste pindala on vastavalt 8, 2% ja 5, 4%. Suhkrupeedid moodustavad 2, 4% maakasutusest ja 2, 4% aianduses. Lõuna-Itaalia toodab suures osas tsitrusvilju ja nisu, samas kui põhjaosas toodetakse piimatooteid, maisisiisi, puuvilju, liha, sojaoad, riisi ja suhkrupeede. Itaalia on maailma suurim veinitootja, sealhulgas populaarne Piemonte Barolo, Frascati, Barbaresco ja Toscana Chianti. Riik on juhtiv puuviljade tootja nagu apelsinid, kiivid, virsikud, oliivid, ploomid, sidrunid, õunad, kirsid, aprikoosid ja viinamarjad. Itaalias on ka edukas kalandus- ja loomakasvatussektor.

Teenindussektor

Itaalia teenindussektor on tööstus, mis kasvab jätkuvalt. 68% itaallastest töötab teenindussektoris, mis moodustab 74% riigi SKTst. Pangandussektor õitses keskaegses Itaalias ja on endiselt Itaalia kaasaegse majanduse peamine osa. UniCredit Bank on turukapitalisatsiooni poolest Euroopas esikohal. Itaalia on koduks maailma suuruselt teisele kindlustusseltsile, nimelt Assicurazioni Generali. Itaalia kodanikke teenindab pankade ja muude krediidiasutuste võrgustik. Edukas turismitööstus on toonud kaasa hotelli- ja majutusinfrastruktuuri ning turismifirmade arendamise. Riigi 4600 miili kaugusel rannikust on palju sadamaid, mis toetavad meretransporti. Itaalia raudteeliinid ühendavad mitte ainult oma linnu, vaid ka teisi Euroopa riike. Itaalia on lisaks tõhusale õhutranspordile välja töötanud ka ulatusliku maanteetranspordisüsteemi. Itaalia telekommunikatsioonisektor on muljetavaldav abonentide arvu ja interneti leviku määra poolest.

Kaubandus

Riigi seisukoht Vahemere ääres on võimaldanud tal kasvatada elavat kauplemistööstust, eriti Põhja-Aafrika, Ida-Euroopa ja Lähis-Idaga. Itaalia osalus EÜs alates 1957. aastast korrutas oma kauplemisvõimalusi. Itaalia majandus hakkas aga kaubandusbilansi puudujäägi suurenemist peaaegu kõigi riikidega registreerima ning alles 1990ndatel, mil registreeriti positiivne kaubandusbilanss. Itaalia on praegu maailma 8. parim eksportija. Selle 2016. aasta eksport oli 436, 3 miljardit dollarit. Itaalia ekspordi hulgas on lisaks toidule ja joogile ka inseneritooted, väärismetallid, paber, kivi, lennukid, jalatsid ja rõivad, sõidukid, tekstiil, tsement, elektriseadmed. Saksamaa, Ameerika Ühendriigid, Hispaania, Ühendkuningriik, Šveits ja Prantsusmaa on Itaalia peamised ekspordipartnerid. Itaalia import 2016. aastal oli 372, 2 miljardit dollarit. Suurem osa riigi impordist koosnes tekstiilidest, mineraalidest, autodest, mitteväärismetallidest, inseneritoodetest, plastist ja kemikaalidest. Itaalia kaupleb peamiselt ELi ja teiste riikidega nagu Venemaa ja Hiina.