Millised on Lähis-Ida riigid?
Lähis-Ida on mõiste, mida kasutatakse üldiselt Aasia ja Aafrika mandrite vahelise piirkonna kohta. Seda peetakse transkontinentaalseks tsooniks ja mõnikord nimetatakse seda Lääne-Aasiaks. Selle piirkonna riigid jagavad mitmeid tegureid, sealhulgas etnilisi rühmi, geograafilisi tunnuseid, usulisi tõekspidamisi ja poliitilist ajalugu. Lähis-Ida hõlmab ka Egiptust, Põhja-Aafrika riiki oma demograafilise, lähedase ja jagatud ajaloo tõttu. Käesolevas artiklis tuuakse esile riigid, mis on üldiselt osa Lähis-Idast.
17. Bahrein
Bahrein on saarestiku rahvas, mis asub Pärsia lahes Saudi Araabia ja Katari poolsaare vahel. Selle pindala on 295 ruut miili ja selle rahvaarv on veidi üle 1, 42 miljoni. Peaaegu pool Bahreini elanikkonnast koosneb välisriigi kodanikest. 2011. aasta majandusliku vabaduse indeks määras riigi kui Lähis-Ida kõige sõltumatuma majanduse. Enne seda tunnustati Bahreini oma pangandus- ja finantsteenuste sektoris, mis on maailma kõige kiiremini kasvav.
16. Küpros
Küpros on teine saareriik, mis asub Vahemerel Türgi ja Egiptuse vahel. Riigi pindala on 3572 ruut miili ja selle elanike arv on umbes 1, 17 miljonit. Pärast iseseisvumist Suurbritanniast sai Küpros 1961. aastal Rahvaste Ühenduse liikmeks ja 2004. aastal võeti see vastu Euroopa Liidu liikmeks. Küpros on välismaiste ettevõtete keskus, mille maksumäärad on Euroopa Liidu keskmisest madalamad. Riigi majandus tugineb turismile, laevandusteenustele ning pangandus- ja finantsteenustele.
15. Egiptus
Egiptus asub Aafrika kirdeosas, kus on piirid Vahemere, Punase mere ja Aqaba lahe ääres. Selle territooriumil on ka Siinai poolsaar, millel on piirid Iisraeli ja Palestiinaga. Just see poolsaar ühendab Egiptuse Lähis-Idaga, muutes selle transkontinentaalseks riigiks. Egiptuse pindala on 390 120, 66 ruutmeetrit ja selle elanike arv on üle 95, 86 miljoni. Toornaftaõli moodustab ekspordist ligi 25%. Ülejäänud majandus sõltub põllumajandusest, turismist ja maagaasist.
14. Iraan
Iraanil on Pärsia lahes, Kaspia merel ja Omaani lahel rannajooned. Selle pindala on 636 372 ruut miili ja selle elanike arv on ligikaudu 80, 82 miljonit. Iraan on koduks suurimale maagaasi pakkumisele maailmas ja neljanda suurima naftavarude pakkumise. Riik on nii OPECi kui ka ÜRO, samuti mitmete teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liige. Iraani majandus ja sisemajanduse koguprodukt (SKP) sõltuvad teenuste sektorist.
13. Iraak
Iraak on peaaegu täielikult sisemaal, välja arvatud 36 miili pikkune piirkond, mis asub Pärsia lahe ääres. Riigi pindala on 168 754 ruut miili ja selle koguarv on 37, 2 miljonit. Iraagi majanduses on töötuse määr keskmiselt 18–30% ning SKP elaniku kohta on ainult $ 4000. Enamik tööhõivevõimalustest (umbes 60%) on avalikus sektoris. Iraagi naftatööstus moodustab umbes 95% oma välisvaluutatuludest.
12. Iisrael
Iisraelil on nii Punane kui ka Vahemere rannajooned ning neil on piirid mitme riigiga, sealhulgas Jordaania, Egiptus, Süüria, Liibanon ja Gaza sektor. See pindala on 8, 019–8, 522 ruut miili ja selle elanike arv on ligikaudu 8, 75 miljonit. Enamik Iisraeli elanikkonnast (umbes 74, 7%) tunneb end juutina. Algselt loodi riik juudi rahvuse ja religiooni kodumaaks, mistõttu seda nimetatakse sageli juudi riigiks. Iisraeli majandus põhineb tehnoloogia- ja tööstussektoritel ning seda peetakse Lähis-Idas kõige arenenumaks.
11. Jordaania
Jordaania asub Euroopa, Aafrika ja Aasia mandrite vahel ning rannikul on nii Dead kui Red Seas. Selle pindala on 34 495 ruut miili ja selle elanike arv on üle 9, 9 miljoni. Valdav enamus (92%) elanikkonnast tuvastab sunni moslemid. Riik on teadaolevalt turvaline varjupaik paljude piirkonna riikide pagulastele, kes põgenevad oma kodu tõttu terrorismi ja poliitilise ebastabiilsuse tõttu. Jordaania on üks poliitiliselt stabiilsemaid riike Lähis-Idas.
10. Kuveit
Kuveit asub Pärsia lahe kõige põhjapoolsemas servas, mille pindala on 8 880 ruut miili. Selle riigi elanikkond on veidi üle 4, 34 miljoni ja umbes 70% neist on välismaalased. See suur osa välismaalastest tuleneb peamiselt Kuveidi naftatööstusest, mis meelitab ligi mitmeid välismaalasi. Vähemalt 87% riigi ekspordist on naftapõhised. Tegelikult moodustab tööstus umbes 50% Kuveidi SKPst.
9. Liibanon
Liibanon on üks Lähis-Ida vähimarenev riik, mille pindala on 4 036 ruut miili. Selle rahvaarv on veidi üle 6 miljoni, mis on tunnustatud selle mitmekesise kultuurilise ja etnilise tausta poolest. Liibanoni majandus oli võimeline vastu pidama 2008. aasta ülemaailmsele majanduskriisile, mis kasvas 2008. aastal 8, 5% ja 2009. aastal 9%. Teenuste sektor moodustab suurima osa riigi majandusest ja annab tööd umbes 65% elanikkonnast. .
8. Omaan
Omaan asub Araabia poolsaare kagupiirkonnas, andes talle pika rannajoone mööda Araabia merd. Riigi pindala on 119 500 ruut miili ja selle elanike arv on umbes 4, 42 miljonit. Tema valitsust peetakse absoluutseks monarhiaks ja kogu valitsuse vastutuseks, mida teostab Sultan, mis on pärilik positsioon. Omaani majandus sõltub nafta- ja naftatööstusest, eriti selle suurimast eksporditoetajast. Omamaal kasvab turismitööstus kiiresti.
7. Palestiina
Palestiin jagab piire nii Iisraeli kui Jordaaniaga ning riik nõuab Gaza sektori ja Läänekalda piirkondade omandiõigust. Palestiina pindala on 2, 3320 ruut miili ja selle suurus on 4, 55 miljonit. Riik on aastakümneid kestnud konflikti Iisraeliga Iisraeli okupeeritud maade üle, mida valitses Iisraeli sõjaväe kuberner 1967. aastast kuni 1982. aastani. Palestiina teenindussektor moodustab 82% riigi SKTst, mis registreeriti 10 dollariga miljardit eurot 2012. aastal.
6. Katar
Katar asub Araabia poolsaare idarannikul, mille pindala on 4 471 ruut miili. Selle riigi rahvaarv on üle 2, 67 miljoni, millest 2, 3 miljonit on välismaalased. See suur osa välismaal sündinud elanikest on tingitud maagaasi- ja naftatööstusest, mis tõmbavad igal aastal märkimisväärse osa sisserändajatest.
5. Saudi Araabia
Saudi Araabia on Lähis-Ida suurim riik, mille pindala on 830 000 ruut miili. Elanikkonna suurus on umbes 33 miljonit, millest 90% on araablased. Riigi elanikkond on alates 1950. aastast märkimisväärselt kasvanud, kuna see oli keskmisest kiiremini sündinud sündide tõttu vaid 3 miljonit. Suurem osa Saudi Araabia isikutest räägib 1 kolmest araabia murdest: Najdi, Hejazi ja Pärsia lahe.
4. Süüria
Süüria asub Lähis-Ida lääneosas ja selle pindala on 71 500 ruut miili. Hinnanguliselt on riigi rahvaarv ligikaudu 17 miljonit, kuigi see arv võib olla ebatäpne, arvestades viimaste aastate täpset loendust. Elanikkonna osakaal on varasemate aastate jooksul vähenenud, arvestades kodusõja, sõjalise vägivalla ja poliitilise ebastabiilsuse tõttu riigis tapetud või põgenenud inimeste suurt arvu. Arvatakse, et vähemalt 5 miljonit inimest on otsinud varjupaika teistes riikides, samas kui 7, 6 miljonit peetakse riigisiseselt ümberasustatud.
3. Türgi
Türgi asub Euroopa ja Aasia vahel ning seda peetakse kontinentidevaheliseks riigiks. Selle pindala on 302 455 ruut miili ja selle suurus on umbes 79, 8 miljonit. 70–80% sellest elanikkonnast on etnilised türklased. Majandusteadlased peavad Türgi majandust uuteks tööstusriikideks. Riigi SKP on 2 995 triljonit dollarit, millest üle poole moodustab teenindussektor.
2. Araabia Ühendemiraadid
Araabia Ühendemiraadid asuvad Araabia poolsaare kaguserva ääres. Selle pindala on 32 300 ruut miili ja selle suurus on umbes 9, 4 miljonit. Sellel riigil on üks Lähis-Ida suurimaid riike, mille SKT on umbes 377 miljardit dollarit. Nagu enamik maailma selle piirkonna majandustest, sõltub AÜE suuresti naftatööstusest.
1. Jeemen
Jeemen asub Araabia poolsaare edelarannikul, kus selle kogupindala on 203 800 ruut miili. Riigi elanike arv on üle 27, 5 miljoni, millest peaaegu pool moodustab alla 15-aastased alaealised. Nende demograafiliste näitajate ja mitmete muude tegurite tõttu peaks Jeemeni elanikkond 2050. aastaks jõudma 60 miljonini. Jeemeni majandus põhineb naftatööstusel, mis moodustab ka 73% ekspordist.
Lähis-Ida riikide nimekiri
| Koht | Riik, lipuga | Pindala (km²) | Rahvastik (2012) | Tihedus (km² kohta) | Kapital | Nominaalne SKP (2012) | Ühe inimese kohta (2012) | Valuuta | Valitsus | Ametlikud keeled |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Bahrein | 665 | 1, 234, 596 | 1, 646, 1 | Manama | 30, 355 miljardit dollarit | $ 26, 368 | Bahreini dinaar | Absoluutne monarhia | Araabia keel |
| 2 | Küpros | 9 250 | 1, 088, 503 | 117 | Nicosia | 22, 995 miljardit dollarit | $ 26, 377 | Euro | Presidendi vabariik | Kreeka, türgi |
| 3 | Egiptus | 1 010 407 | 72 798 000 | 90 | Kairo | 262, 26 miljardit dollarit | $ 3, 179 | Egiptuse nael | Presidendi vabariik | Egiptuse araabia keel |
| 4 | Iraan | 1, 648, 195 | 78, 868, 711 | 45 | Teheran | 548, 59 miljardit dollarit | $ 7, 207 | Iraani rial | Islami vabariik | Pärsia keel |
| 5 | Iraak | 438, 317 | 33, 635, 000 | 73.5 | Bagdad | 216, 04 miljardit dollarit | $ 6, 410 | Iraagi dinaar | Parlamentaarne vabariik | Araabia keel, kurdi keel |
| 6 | Iisrael | 20, 770 | 7, 653, 600 | 365.3 | Jeruusalemm1 | 257, 62 miljardit dollarit | $ 33, 451 | Iisraeli šekel | Parlamentaarne vabariik | Heebrea keel, araabia keel |
| 7 | Jordaania | 92, 300 | 6, 318, 677 | 68.4 | Amman | 30, 98 miljardit dollarit | $ 4, 843 | Jordaania dinaar | Konstitutsiooniline monarhia | Araabia keel |
| 8 | Kuveit | 17 820 | 3, 566, 437 | 167, 5 | Kuveit City | 184, 54 miljardit dollarit | $ 48, 761 | Kuveidi dinaar | Konstitutsiooniline monarhia | Araabia keel |
| 9 | Liibanon | 10, 452 | 4, 228, 000 | 404 | Beirut | 42, 519 miljardit dollarit | $ 10, 425 | Liibanoni nael | Parlamentaarne vabariik | Araabia keel |
| 10 | Omaan | 212, 460 | 2, 694, 094 | 9.2 | Muscat | 78, 290 miljardit dollarit | $ 25, 356 | Omaanial | Absoluutne monarhia | Araabia keel |
| 11 | Palestiina | 6, 220 | 4, 260, 636 | 667 | Ramallah1 | 6, 6 miljardit dollarit | 1600 dollarit | Iisraeli šekel, Jordaania dinaar | Semi-presidendi vabariik | Araabia keel |
| 12 | Katar | 11, 437 | 1, 696, 563 | 123.2 | Doha | 192, 40 miljardit dollarit | $ 104, 756 | Katari riyal | Absoluutne monarhia | Araabia keel |
| 13 | Saudi Araabia | 2, 149, 690 | 27, 136, 977 | 12 | Riyadh | 733.95 miljardit dollarit | $ 25, 139 | Saudi riyal | Absoluutne monarhia | Araabia keel |
| 14 | Süüria | 185, 180 | 23, 695, 000 | 118.3 | Damaskus | n / a | n / a | Süüria nael | Presidendi vabariik | Araabia keel |
| 15 | Türgi | 783, 562 | 73 722 988 | 94.1 | Ankara | 788, 04 miljardit dollarit | $ 10, 523 | Türgi liir | Parlamentaarne vabariik | Türgi keel |
| 16 | Araabia Ühendemiraadid | 82, 880 | 8, 264, 070 | 97 | Abu Dhabi | 383, 79 miljardit dollarit | $ 43, 774 | AÜE dirham | Föderaalne Absoluutne monarhia | Araabia keel |
| 17 | Jeemen | 527, 970 | 23 580 000 | 44.7 | Sana'a | 35, 05 miljardit dollarit | $ 1, 354 | Jeemeni rial | Presidendi vabariik | Araabia keel |
