Millised liigid moodustavad loomariigi?

Enamik loomi kuulub bioloogilisse kuningriiki Animalia, mida tuntakse ka kui Metazoa, mis on multitsellulaarsed eukarüoodid, mis eristavad spetsiifilisi kudesid. Lisaks on enamik selle kuningriigi liikmeid heterotroofsed, liikuvad ja seksuaalselt reprodutseerivad. Loomad sõltuvad üksteisest ja teistest organismidest otseselt või kaudselt toiduks. Enamikel loomadel on tavaline suundumus toiduaine allaneelamisel ja siseelundite seedimisel. Selgroogsete ja selgrootutena rühmitatakse 9-10 miljonit loomaliiki. Kuningriigis on ka 36 phyla, nagu kahepaiksed, roomajad, imetajad ja linnud. Seal on üle 66 000 selgroogsete liigi ja 1, 3 miljonit selgrootut. Putukate liigid on enamus kogu kuningriigis, moodustades rohkem kui poole kõigist elusolenditest.

Loomaliikide näited

Selgroogsete hulka kuuluvad kalad, kahepaiksed, imetajad, linnud ja roomajad, samas kui selgrootute seas on ümarussid, rõngastatud ussid, lamavormid, lülijalgsed ja molluskid.

Putukad (Insecta)

Seal on üle ühe miljoni putukaliigi, kuid enamik neist on veel eesnimed ja neid ei ole veel avastatud. Putukad kuuluvad lülijalgsete varjupaigas olevate heksapoodsete selgrootute gruppi. Sõna putukal on ladina päritolu, insektum tähendab “lõigatud lõikudeks”. Füüsiliselt on putukatel elastne kitiinne eksoskelett, mis piirab nende kasvu ja nende kehad jagunevad kolmeks osaks; pea, rindkere ja kõht. Enamikul neist on kombineeritud silmad, antennipaar ja kolm paari jalgu. Erinevad liigid elavad peaaegu igas keskkonnas, kaasa arvatud mõned ookeanides elavad liigid. Arenemise ajal läbivad putukad sõltuvalt liigist kolm või neli metamorfoosi etappi. Erinevad täiskasvanud liigid võivad lennata, kõndida või isegi ujuda.

Aratshnid (Arachnida)

Sõna aratshnid pärineb kreekakeelsest sõnast aráchn ē, mis tähendab „ämblik”. Nad on ühisjalgsed selgrootute lülijalgsed, kes kuuluvad Chelicerata alampatsiendile ja on hinnanguliselt 102 248 liiki. Lapseloomadel on põhiliselt kaks kehaosa ja kaheksa jäsemet, kuid mõnedes liikides toimivad kaks eesmist jäseme sensoorse organina. Kaheksa jalga eristavad neid kergesti putukatest, millel on kuus jalga, ja erinevalt putukatest ei ole ämblikulaadsetel antenne ega tiibu. Puugid, ämblikud, skorpionid ja lestad on kõik ämblikulaadsete näited. Enamik olemasolevaid ämblikulaadseid elavad maal ja vähe vees.

Kalad

Kala on veekahjustusega loom, kellel on küünised ja neil puuduvad jäsemed. Kala kuulub parafüümsesse rühma, kuid erineb tetrapodidest. 32 900 teadaolevast kalaliigist on enamik külma verega (ektotermilised), mis tähendab, et nende kehatemperatuur on erineva temperatuuriga keskkondades liikumisel erinev. Kala esineb peaaegu igas veekeskkonnas, sealhulgas magevee ojades, jõgedes, tiikides, järvedes ja soolases veekeskkonnas nagu mered ja ookeanid. Kõigist loomaliikidest on kalaliigid füüsikaliste omaduste poolest kõige selgroogsemad.

Loomade omadused

Loomadel on erinevalt taimedest, seentest ja vetikatest painduvad rakud ning enamikus liikides läbib embrüo blastula staadium, mis võimaldab nende rakkudel eristada ja moodustada eriotstarbelisi organeid. Loomade ekstratsellulaarne maatriks, mis sisaldab glükoproteiine ja kollageeni, katab eukarüootsed rakud. See maatriks moodustab kestad, luud ja spicules. Enamikus loomades erineb keha erinevatest erinevatest kudedest. Peaaegu kõigil loomadel on mingisugune seksuaalne paljunemine, mille puhul on mõned liigid, mis on võimelised tootma aseksuaalselt.

Millised liigid moodustavad loomariigi?

Koht	Grupp	Alarühm	Hinnanguline liikide arv
1	Selgrootud	Putukad	1.000.000
2	Selgrootud	Lapsed	102, 248
3	Selgrootud	Molluskid	85 000
4	Selgrootud	Vähid	47 000
5	Verebrates	Kalad	32, 900
6	Selgroogsed	Linnud	10, 425
7	Selgroogsed	Roomajad	10, 038
8	Selgroogsed	Kahepaiksed	7, 302
9	Selgroogsed	Imetajad	5, 513
10	Selgrootud	Korallid	2000
11	Selgrootud	Velvet ussid	165
12	Selgrootud	Hobuserauad	4