Millised riigid ei ole Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmed?

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on rahvusvaheline organ, mis loodi selleks, et tagada seal rahvusvaheline kord ja koostöö. Praegu on 193 suveräänset liikmesriiki ja 2 vaatlejariiki.

Liikmesriigid

Ainult suveräänsetel riikidel on lubatud saada ÜRO liikmeteks. Mõistlikult on suveräänne riik lihtsalt mittefüüsiline juriidiline organ, mida juhib ja juhib üks valitsus, kes omab kontrolli geograafilise piirkonna üle. Ainult viis riiki said ühineda, kui nad olid veel teiste riikide kontrolli all.

Kõigil 193 suveräänsel riigil on ÜRO Peaassamblees võrdne võim ja esindatus. Selleks, et riik saaks ÜROsse siseneda, peab ÜRO Julgeolekunõukogu hääletama ja selle alusel hääletama. Kui hääletusel on julgeolekunõukogus enamus, siis hääletab peaassamblee, kas riik on täitnud kõik ÜRO põhikirjas määratletud suunised.

Vaatlejariigid

ÜRO piires on olemas eri kategooria valitsustevahelisi asutusi, mis klassifitseeritakse ÜRO Peaassambleel ilmumisel täheldatuks. Neile organitele antakse luba olla osa üldkoosoleku koosolekutest, kuid neil ei ole õigust hääletada. ÜRO määratleb vaatlejad valitsustevaheliste ja rahvusvaheliste organisatsioonidena, mille riiklus ei ole selge määratlus. Teisisõnu on ebaselge, kas need organid on tegelikult suveräänsed riigid või organisatsioonid. Kaks ÜRO vaatlusriiki on Püha Tool ja Palestiina.

Püha Tool

Katoliku kiriku juhitud paavstiga on Püha Tool kunagi taotlenud ÜRO liikmeks saamist, kuid talle anti alalise vaatleja staatus. Püha Tooli on alalise vaatlejana klassifitseerimisel lubatud osaleda ja jälgida kõiki ÜRO Peaassamblee koosolekuid. Kuigi tal ei ole teiste ÜRO liikmetega hääleõigust, on ta suutnud anda soovitusi ja mõjutada mõningaid ÜRO tehtud otsuseid.

Rahvaste Liiga kohtumisel 1919. aastal esitasid liikmes riigid liikumise ettepaneku, mis nägi ette Püha Tooli kaasamist liigasse. Kuid pideva territoriaalse vaidluse tõttu Itaaliaga ei liitunud Püha Tool isegi pärast Briti ametliku kutse saamist. 1944. aastal tegi Püha Tool esialgseid uurimisi seoses võimalusega ühineda ÜROga. USA riigisekretär lükkas taotluse sel ajal tagasi. Oma vastuses väitis sekretär, et riik oli väike ja seega ei suutnud täita kõiki liikmeks olemise nõudeid. Püha Toolil lubatakse siiski osaleda ÜRO tegevuses. Sekretär tegi ka vea, et segi ajada Vatikani Linnriik ja Püha Tool, mis on kaks erinevat üksust.

6. aprillil 1964 andis ÜRO Püha Toolile püsiva vaatlejariigi staatuse. Selles rollis on Püha Toolil luba osaleda ja jälgida kõiki Peaassamblee koosolekuid ning pidada alalist vaatlusmissiooni New Yorgis (kus asub ÜRO peakorter). Kuna Püha Toolile anti vaatleja staatus, on ta saatnud esindaja üldkoosoleku kõikidele avatud istungitele. Viisakust laiendati Püha Toolile, mis võimaldas tal teha ametlikke avaldusi poliitika kohta ning anda mõnele paavstile võimalus pöörduda üldkogu poole.

Kasutades kõrgendatud vaatleja staatust, on Püha Tooli suutnud lisada kristlikud väärtused mõnda ÜRO tehtud otsustesse. Eelkõige oli tal võimalik mõjutada ÜROd sellise deklaratsiooni vastuvõtmisel, mis keelab igasuguse inimkloonimise. Lisaks on ta suutnud vastu seista mõnedele resolutsioonidele, mis olid seotud homoseksuaalsuse ja soolise identiteediga.

Palestiina osariik

Esialgu andis ÜRO Palestiina Vabastusorganisatsiooni vaatleja staatuse rangelt üksusena, kes on mitteliikmesriik. Palestiina riigi nõukogu Palestiina riigi deklaratsioon 1998. aastal ajendas ÜROd muutma Palestiina Vabastusorganisatsiooni nimetust lihtsalt Palestiinaks. ÜRO protokolliülem mõjutas nimetuse muutmist „Palestiina riigiks” 17. detsembril 2012.

Erinevalt Püha Toolist tegi Palestiina ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile ametliku taotluse ühineda ÜROga 23. septembril 2011. Kuid ÜRO Julgeolekunõukogu ei ole selle taotluse üle veel hääletanud. 30. oktoobril 2011 sai UNESCO peaassamblee esimene ÜRO amet, kes lubas Palestiina riiki ÜRO täisliikmeks.

29. novembril 2012 kiitis ÜRO Peaassamblee heaks resolutsiooni 67/19, mis tunnustas ametlikult Palestiina riiki kui kolmandat riiki. Osa resolutsioonist, mis nägi Palestiina osariigi vaatleja staatuseks, sisaldas palvet ÜRO Julgeolekunõukogule näidata üles head tahet täisliikmeks saamise taotluse suhtes.

Nagu Püha Tooli puhul, ei anna vaatleja staatus hääleõigust, kuid vähemalt annab Palestiinale võimaluse osaleda aruteludes. Sellest tulenevalt loodi ka Palestiina riigi esindaja ÜRO juures. Peaaegu kõik Palestiina ametlikud dokumendid on nüüd nimetusega „Palestiina riik”, mitte aga „Palestiina riigiasutus.

Riigid, kes ei ole ÜRO liikmed või vaatlejad

On ka teisi üksusi, kellel on vaatleja staatus, kuid mida ei tunnustata riikidena, nagu Malta suveräänne ordu. Teine huvitav juhtum oli anda Euroopa Komisjonile vaatleja staatus ja hiljem täielik õigused, kuigi ei ole lubatud esitada hääletamisel kandidaate. Teised territooriumid ja piirkonnad, nagu Aafrika Lääne-Sahara ja Uus-Meremaa Cooki saared ja Niue, on vaidlustatud piirkonnad. Kuigi ÜRO ei tunnusta Lääne-Sahara ja see ei ole ühegi ÜRO organi liige, on viimased saared ÜRO eriasutuste liikmed.

Kosovo

Kosovo Vabariik kuulutas 2008. aastal Serbiast sõltumatuks. Üle 100 ÜRO liikme tunnustab Kosovot. Serbia ei ole Kosovo iseseisvust tunnustanud.

Lääne-Sahara

Lääne-Sahara on Loode-Aafrikas vaidlusalune territoorium. Seda piirab Maroko põhja pool, Alžeeria idas ja Mauritaania lõuna ja kagus. Lääne-Saharat kontrollib nii naaber Maroko kui ka ise kuulutatud Sahara araabia demokraatlik Vabariik.

Hiina Vabariik

Hiina Vabariiki, mida tuntakse ka Taiwanina, tunnustavad 16 ÜRO liikmesriiki ja Püha Tooli. Taiwanit kontrollib Hiina Rahvavabariik.