Millist tüüpi valitsus on Põhja-Koreas?

Põhja-Korea Demokraatliku Rahvavabariigi valitsust on juhtinud Korea valitsev töörühm alates 1948. aastast. Seda on kirjeldatud kui sotsialistlikku riiki ja totalitaarset diktatuuri. Ida-Aasia riigil on nõukogude mudelil kujunenud valitsusstruktuur, kus peamine põhimõte on enesekindlus oma riiklikest ressurssidest. Põhja-Korea valitsus nõustub kommunistlike ideoloogiatega diktatuuri all. Kasutusel olnud põhiseadus võeti vastu 1998. aastal ja hiljem muudeti 2009., 2012., 2013. ja 2016. aastal. Põhja-Korea valitsus omab ranget kontrolli riigi üle.

Põhja-Korea riigipea

Põhja-Korea kõrgeim juht on riigipea, kelle valib kõrgeim rahvakogu. Alates riigi vabastamisest Jaapani okupatsioonist 1945. aastal, on olukord olnud pärilik. Praegune riigipea Kim Jong Un valiti pärast isa Kim il-Sungi surma. Riigipea juhib riigi sise- ja välispoliitikat ning juhib riigikaitse komisjoni (NDC). Riigipea juhib ka kõrgeima rahvakogu esimeest.

Põhja-Korea valitsuse peaminister

Premieri valib ka kõrgeim rahvakogu. Valitsuse juhina nimetab Premier kabineti ja kolm asepresidenti. Premier rakendab ja juhib koostöös ministritega riiklikku poliitikat, mille määrab kindlaks Korea Keskkomitee töörühma.

Põhja-Korea valitsuse kõrgeim rahvakogu

Kõrgeim rahvakogu on Põhja-Korea valitsuse seadusandlik rühm. 687 üksikute valimisringkondade saadikut valitakse salajasel hääletusel viieaastaste ajavahemike järel. Praktikas ilmub hääletamissedelile ainult üks nimi, mida demokraatia ees kinnitab isamaa taasühinemiseks. Assamblee koguneb üks või kaks korda aastas Pjongjangis riigieelarvete ja õiguslike muudatuste kinnitamiseks ning riigikaitse komisjoni, presidendi ja kabineti juhtide ja liikmete määramiseks. Kõrgeimat rahvaassambleed ei peeta midagi muud kui kummist tempel, sest otsuseid koostavad Korea Töötajate Partei ja Presidium.

Põhja-Korea valitsuse presidium

Riigikogu peamine seadusandja on Riigikogu esimees. Presidium on volitatud jälgima seadusandlikke asju kõrgeima rahvakogu asemel. Organisatsiooni koosseisu kuuluvad president, asepresidendid, sekretär ja liikmed. Institutsioon valitakse samaks ametiajaks kui istungi kõrgeim rahvakogu.

Presidium koguneb kõrgeima rahvakogu istungiteks. Kõrgeima rahvakogu istungjärgu ajal arutleb presidium ja tunneb muret selliste probleemide üle nagu riigi majandusplaanid ja eelarve ning uued õigusaktid. Institutsioon nimetab või vabastab ametist ka peaministri nõuannet, tõlgendab põhiseadust, ratifitseerib rahvusvahelised lepingud, annab armuandeid, korraldab kõrgeima rahvakogu liikmeks valimisi ja moodustab ministeeriumid ja komisjonid.

Põhja-Korea valitsuse kohtusüsteem

Keskkohus on Põhja-Korea kõrgeim õigusasutus. Kohtu kohtunikud valib kõrgeim rahvakogu. Juhtumeid kuulavad enamasti üks kohtunik ja kaks inimest. Erijuhtudel võib olla kolm kohtunikku. Kohus on ka peamine apellatsioonikohus ja kuulab kohtuasju maakohtutelt. Kohtunike vastutus on Riigikogu ja esimeeste ees, kui assamblee on vaheajal.

Põhja-Korea ja ÜRO

Põhja-Korea on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige. See võeti vastu 17. septembril 1991. aastal koos Lõuna-Koreaga, mida nimetati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniks 702.