Millist Valgevene valitsust omab?
Valgevene valitsus
Valgevene kuulutas oma iseseisvuse Nõukogude Liidust 1990. aasta juulis. 1994. aastaks oli riik vastu võtnud oma põhiseaduse, millega loodi presidendivalitsuse ja kahekojaline parlamentaarne valitsussüsteem. Presidendivalimissüsteem tähendab, et president täidab täitevvõimu juhtimisel nii riigipead kui ka valitsusjuhina. Valgevene valitsus on jagatud kolme haru: täidesaatev, seadusandlik ja kohtulik. See artikkel vaatab igaüks lähemalt.
Valgevene valitsuse täitevvõimu osakond
Valitsuse täitevvõimu juhib Valgevene president. Selle ametikoha valib elanikkond 5-aastaseks ametiajaks. 1994. aasta põhiseaduses määrati presidendile esialgu kaks tähtaega. Praegune president Lukašenko valiti 1994. aastal ja taas 1999. aastal. Oma teise ametiaja lõppedes hääletas elanikkond 2004. aasta Valgevene referendumi poolt, mis võimaldas tal kolmandat korda sõita. Praeguseks on Lukašenka olnud ainus isik, kes toimis Nõukogude-järgse Valgevene presidendina.
President vastutab peaministri ametisse nimetamise eest, kes juhib seadusandlikku filiaali, ja ministrite nõukogu, kes juhivad iga valitsusministeeriumi. Lisaks määrab president Riigikohtu esimehe, allkirjastab seaduseelnõud, annab parlamendile iga-aastase kõne ning tegutseb relvastatud teenistuste ülemjuhina. Rahvusvahelisel tasandil võib Valgevene president pidada läbirääkimisi valitsustevaheliste küsimuste ja lepingute sõlmimise üle.
Valgevene valitsuse seadusandlik haru
Valitsuse seadusandlik haru koosneb peaministrist, kelle nimetab ametisse president ja Rahvusassamblee. Rahvusassamblee on parlamentaarne valitsusasutus, mis on jagatud kaheks valdkonnaks: Vabariigi Nõukogu ja Esindajatekoda.
Vabariigi Ülemkogu on Vabariigi Nõukogu ja koosneb 64 liikmest. Liikmelisus põhineb riigi poliitilisel geograafial, kus on 8 liiget, kes esindavad iga 6 oblastit, 8 kapitali Minskit esindavat liiget ja 8 presidendi määratud liiget.
Esindajatekoda on parlamendi alamkoda ja koosneb 110 liikmest. Liikmed valivad üldsus. Praegune poliitiline esindatus on järgmine: iseseisev (93 kohta), kommunistlik partei (8 kohta), Valgevene patriootlik partei (3 kohta), vabariiklik töö- ja justiitspartei (3 kohta), vastulause (2 kohta) ja liberaaldemokraatlik partei (1 iste).
Valgevene valitsuse kohtunik
Valitsuse õigusosakond koosneb varem kolmest esmastest kohtutest: Majanduskohtust, Riigikohtust ja konstitutsioonikohtust.
Majanduskohus jälgib rahandus-, majandus- või ärialaseid vaidlusi, mis on seotud avaliku või kohaliku tasandi valitsuste ja riigi valitsusega. 2014. aasta jaanuaris konsolideeriti majanduskohus Valgevene ülemkohtuga.
Riigikohus on Valgevene lõplik apellatsioonikohus. Ta teostab järelevalvet riigi madalamate kohtute üle ja otsustab kriminaal- ja tsiviilõiguse juhtumite üle. Tema kohtunikud nimetab ametisse president.
Valgevene Konstitutsioonikohtu eesmärk on otsustada ja tõlgendada põhiseadusega seotud küsimusi. Tal on 12 kohtunikku, kes teenivad 11 aastat ja tagavad, et põhiseaduse kavatsuste vastu ei võeta vastu kohalikku seadust. President nimetab ametisse kuus kohtunikku ja teine nõukogu nimetab ametisse 6.
