Millist valitsust Bulgaarial on?

Bulgaaria on 20. sajandi külma sõja ajal Nõukogude Liidu bloki all olev Euroopa riik. Ida-blokaadi kokkuvarisemisel 1989. aastal võttis riik vastu uue põhiseaduse, mis sisaldas sätteid demokraatlike valimiste kohta. Bulgaaria kasutab parlamentaarset demokraatlikku valitsussüsteemi, kus president on riigipea, samal ajal kui peaminister on valitsusjuht.

Bulgaaria põhiseadus

Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kõik teised seadused luuakse selle artiklite alusel. Praegune põhiseadus on riigi neljas põhiseadus ja see kuulutati välja 12. juulil 1991 ning seda on viis korda muudetud. Bulgaaria võttis vastu oma põhiseaduse 1879. aastal, mida tuntakse ka kui Tarnovo põhiseadust, ning võttis vastu teise põhiseaduse, mida nimetatakse Dimitrovi põhiseaduseks, mis kuulutati välja 1947. aastal ja mis kehtis kuni 1971. aastani, kui see asendati Zhivkovi põhiseadusega. Kõik Bulgaaria varasemad põhiseadused olid sotsialistlikud.

President

Bulgaaria põhiseaduse kohaselt on president riigipea, kes valitakse demokraatlikult viieks aastaks. President on ka Bulgaaria relvajõudude ülemjuhataja. Presidendi esmased ülesanded hõlmavad välissuhteid presidendiga, kes on volitatud olema riigi esindajateks rahvusvahelistel kohtumistel ja aruteludel. Presidendil on piiratud volitusi seadusandja üle, kus ta saab seadusandluse parlamendile tagasi pöörduda.

Juhtkond

Valitsuse täitevvõim on seotud Bulgaaria riigipoliitika haldamisega ning avaliku korra säilitamisega. Täitevvõimu koosseisus on ministrite nõukogu, mida juhib peaminister ja keda nimetavad kõik rahvusassamblee. Täitevvõimu koosseisu kuuluvad parlamendi enamuse partei liikmed, kusjuures peaminister on parlamendi suurima partei juht. Ministrite nõukogu võib rahvusassamblee häälte kaudu hääletada. Peaminister teenib nelja-aastast ametiaega. Tavaliselt juhivad ministrid vastavaid ministeeriume, kuid on erilisi asjaolusid, kus mõned ministrid nimetatakse ilma portfellita. Ministri ametikohale valimisel kaotab üksikisik oma positsiooni parlamendiliikmena.

Seadusandlik

Bulgaaria valitsuse seadusandlik rühm on rahvusassamblee, millel on ühekojaline parlament. Rahvusassamblee koosneb 240 liikmest, keda nimetatakse asetäitjateks ja kõik valitakse rahvahääletusel nelja-aastase tähtajaks. Põhiseadus näitab Rahvusassamblee rolli riigieelarve kinnitamisel, õigusaktide kehtestamisel, rahvusvaheliste lepingute ja lepingute ratifitseerimisel, peaministri määramisel ja vallandamisel ning sõjakuulutamisel. Kõneleja on Rahvusassamblee juht ja valitakse parlamendi avakoosoleku ajal 240 saadikust. Seadusandjal on ka suur rahvusassamblee, spetsiaalne seadusandlik haru, mis tegeleb ainult eripädevusega seotud küsimustega, nagu uue põhiseaduse vastuvõtmine või riigipiiride muutmine.

Kohtusüsteem

Bulgaaria kohtusüsteemis on piirkondlikud kohtud, ringkonnakohtud ja apellatsioonikohus. Kõrgeim kohtunõukogu on kohtusüsteemi kõige olulisem organ, mis on volitatud kohtusüsteemi korraldamiseks ja haldamiseks. Riigikohtu ülemnõukogu vastutab ka kõrgeima kassatsioonikohtu presidendi valimise eest, keda hiljem nimetab president.