Millist valitsust Guyana omab?

Guyana on Lõuna-Ameerika riik ja see on ainus riik mandril, millel on ametlik keel inglise keeles. Guyana sai 1966. aastal iseseisvuse Ühendkuningriigist ja sai 23. veebruaril 1970 vabariigiks, kui kuulutas välja ka oma põhiseaduse. Guajaana põhiseadus on vabariigi kõrgeim seadus ja määratleb valitsuse volitused ja harud. Aastate jooksul on põhiseadust mitmel korral muudetud.

Guajaana president

Guajaana põhiseaduse kohaselt on Guajaana president valitsusjuht, riigipea ja Vabariigi relvajõudude ülemjuhataja. Eesistujariik on valikuline ametikoht, kus valitud president teenib maksimaalselt kahte järjestikust viieaastast tähtaega. Varase iseseisvuse järgsetel aastatel valis presidendi Rahvusassamblee ja valdas peamiselt pidulikke võimu. 1980. aasta põhiseaduse referendum andis presidendile täidesaatva võimu. Presidenti asendab peaminister. Täitevasutuses on presidendi ülesandeks jälgida erinevaid ministeeriume ja vastavaid ministreid, kes neid juhivad. President ei pea olema parlamendi liige, vaid talle antakse privileeg pöörduda otse parlamendi poole või nimetada liige, kes on valinud oma aadressi lugemise.

Guajaana rahvusassamblee

Rahvusassamblee on seaduste loomiseks volitatud valitsus. Guyana Vabariigi Rahvusassamblee koosseisu kuulub 65 kohta, kus valitsevale parteile eraldatakse 33 kohta, ametlik opositsioon võtab ülejäänud 32 kohta. Sõnavõtja on Rahvusassamblee juht ja vastutab parlamendi administratsiooni järelevalve eest. Esimehe valib Rahvusassamblee liikmed kohe pärast üldvalimisi. Peaminister on tegevjuhi ametlik esindaja Rahvusassamblees ja vastutab valitsuse huvide uurimise eest Rahvuskogus. Erinevalt presidendist peab peaminister olema Rahvusassamblee liige. Põhiseadus annab presidendile volitused rahvusassamblee lahutamiseks. Põhiseadus ei anna siiski rahvusassambleele mingeid volitusi presidendi asendamiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on tõsiste põhiseaduslike rikkumiste või vaimse töövõimetusega. Rahvusassambleel on ka kaks peapiisi; üks valitsevast parteist ja teine ​​opositsioonist.

Guyana kohtusüsteem

Kohtute peamine ülesanne on õigusemõistmine ja apellatsioonikohus on kõrgeim kohtuorgan. Apellatsioonikohtu juhib kohtuniku kantsler, kelle nimetab ametisse president. Järgmine kohtuniku organ on kõrgem kohus, mida juhib peakohtunik, kelle nimetab ka president. Põhiseadus annab kohtuvõimu erapooletuse ja sõltumatuse kõigist teistest valitsusasutustest.

Guajaana haldusüksused

Riik on jagatud kümneks geograafiliseks valimisringkonnaks. Kõiki neid valimisringkondi juhib piirkondliku demokraatliku nõukogu esimees. Need haldusüksused jagunevad veelgi väiksemateks alamüksusteks, mida nimetatakse küla- ja linnavolikogudeks.