Millist valitsust Jamaica omab?

Jamaikal on parlamentaarse demokraatia süsteem põhiseadusliku monarhia all. Ta sai oma iseseisvuse 1962. aastal Ühendkuningriigist ja tal oli põhiseadus, mida on mitu korda muudetud alates selle esmakordsest koostamisest 1962. aastal. Viimane põhiseaduse muudatus tehti 2015. aastal. Jamaica seaduste süsteem pärineb inglise õigusest.

Jamaica valitsuse filiaal

Jamaica riigipea on Kuninganna Elizabeth II alates 1952. aastast ja peaminister esindab monarhit. Ametlik kuberner on dr Patrick Allen, kes astus ametisse 2009. aastal. Kuberner nimetatakse Jamaica peaministri soovitustel. Kuberneril ei ole eeldatavasti mingit seost Jamaica poliitilise parteiga ning enamik peasekretäri seadusandlikke volitusi on andeks andeks surmanuhtlusele süüdimõistetud kurjategijatele. Monarhh nimetab peaministri soovitusel peasekretäri.

Valitsuse juht on peaminister ja ametnik on Andrew Holmes, kes astus ametisse 3. märtsil 2016. Kabineti nimetab ametisse peasekretär peaministri nõuannete põhjal. Pärast parlamendivalimisi nimetab peaministri peaministriks presidendivalitsuse (alammaja) enamuspartei juht.

Jamaica valitsuse seadusandlik haru

Jamaica'l on kahekojaline parlamentaarne süsteem, mis koosneb Senatist ja Esindajatekojast. Senatil on 21 senaatorit, kelle nimetab, kuid nimetab ametisse kuberner, koos 13-liikmelise valitsusparteiga peaministri soovitusel. Peadirektor nimetab ka vähemuspartei liidriks ja kaheksaks liikmeks, kes on eraldatud vähemuse parteile. Senati liige on viis aastat. Senatist on määratud ainult neli ministrit. Senat töötab esinduskoja poolt vastu võetud ülevaatlikena kummimärgistena ning võib algatada ka muid õigusakte peale riigieelarvega seotud arveid.

Esindajatekojal on 63 istekohta, mis koosnevad otseselt lihthäälteenamusega valitud liikmetest, kelle ametiaeg on viis aastat. Viimased valimised Jamaikas toimusid 2011. aastal ja järgmine toimub hiljemalt 2016. aasta detsembris. Kubernerliige lahutab parlamendi vahetult enne üldvalimisi riigis. Jamaica valitsus saab oma õiguspärase võimu, toetades enamuse esindajaid esindajate majas. Kõik arved, mis on lõpuks vastu võetud, peavad olema vastu võetud esindajatekoja enamuse poolt. Alammajal on kontrolli riigi rahanduse üle ning ilma maja heakskiitmiseta ei saa rahalisi vahendeid ega maksustamist.

Kohtusektor

Jamaica kõrgeimad kohtud on apellatsioonikohus ja Riigikohus. Apellatsioonikohus on kohtu esimees ja vähemalt neli teist kohtunikku. Teisest küljest koosneb Riigikohus 40 kohtunikust, kes on struktureeritud konkreetseteks osadeks. Kõik apellatsioonid, mis ületavad Riigikohtu ja riigi apellatsioonikohtu, kuulatakse Londonis üle Karjamaa kohtu asemel kogu erakorralise nõukogu kohtukomisjoni, mis on kogu Kariibi mere kõrgeim kohus, mille on loonud liikmesriigid.

Peaministri nõuandega nimetab kuberner apellatsioonikohtu esimehe ja ka Riigikohtu esimehe. Kohtuteenistuse komisjon nõustab ka kubernerit kahe teise kohtuniku ametisse nimetamisel. Kõik apellatsioonikohtu ja ülemkohtu kohtunikud jäävad pensionile 70-aastaselt. Teised riigi alluvad kohtud on ringkonnakohtud, residendist kohtunikud ja väikesed istungikohtud.

Jamaica valitsuse muud haldusüksused

Jamaical on 14 kogudust, sealhulgas Kingston, Clarendon, Saint Catherine, Westmoreland, Saint James, Hannover, Portland, Saint Mary, Saint Andrew, Saint Ann, Trelawny, Saint Elizabeth, Saint Thomas ja Manchester. Kohaliku omavalitsuse halduse jaoks liideti Saint Andrew ja Kingston 1923. aastal üheainsa korporatsioonina, mida täna tuntakse kui Kingstoni ja Saint Andrew Corporationi.