Millist valitsust Kas Timor-Leste on?
Timor-Leste, tuntud ka kui Ida-Timor, on väike suveräänne riik, mis asub Kagu-Aasias ja moodustab Timori saare idapoolse osa. Riik sai Portugali iseseisvuse 1975. aastal, kuid peagi tungis Indoneesia, kes pani riigi vastu. ÜRO 1999. aastal toetatud saareriikide referendum tõi aga kaasa Indoneesia väljasaatmise Ida-Timorist ja võimaldas riigil oma esimese põhiseaduse 2002. aastal vastu võtta.
Ida-Timori põhiseadus
Ida-Timori põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ning kõik teised seadused ja õigusaktid on sellele allutatud. Timor Leste kuulutas välja oma põhiseaduse 2002. aastal, mille koostas 2001. aastal valitud põhikogu nimega valitud organ. Põhiseadus on kirjutatud Timor-Leste, Portugali ja Tetumi kahes ametlikus keeles ning on jagatud seitsmeks osaks.
Valitsuse harukontor
Täitevvõimu ülesanne on rakendada valitsuse poliitikat nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Põhiseaduse III osa kohaselt koosneb tegevjuht presidendist, peaministrist ja ministrite nõukogust. Timor-Leste president valitakse häälteenamusega demokraatlikel valimistel, mida korraldatakse täiskasvanute üldise valimisõiguse kaudu viieks aastaks. Kuigi president on kohustatud nimetama peaministri, on presidendil piiratud täitevvõim. Põhiseadus on aga volitanud presidenti vetoõigust vastu võtma. Peaminister on ministrite nõukogu esimees ja see on määratud üldvalimiste kaudu, mis eeldab, et tema partei võitaks seadusandliku kogu poolt enamuse. Peaministri peamine ülesanne on jälgida valitsuse tegevust. Ministrite nõukogu koosneb 19 ministrist, kes juhivad oma vastavaid ministeeriume ja keda asendab asekantslerid.
Valitsuse seadusandja
Põhiseaduse III osas nähakse ette seadusandliku asutuse loomine, mis on valitsuse käsutaja, kelle peamine roll on õigusaktide sõnastamine. Timor-Leste seadusandja on ühekojaline (ühekojaline) parlament ja seda tuntakse ametlikult rahvusparlamentina. Ida-Timori parlamendis on 65 kohta, mis kõik on reserveeritud valitud liikmetele. Parlamendiliikmed valitakse parteide nimekirja proportsionaalse esindatuse süsteemi kaudu, kus valimistel osalevad kõik Ida-Timori elanikud üle 17-aastaste. Edukad kandidaadid valitakse viieks aastaks. Valitud liikmed võetakse riigi suurematest erakondadest. President on põhiseadusega volitatud piiratud seadusandliku võimuga, kus ta võib õigusakte veto tada. Riiklik parlament võib siiski selliseid õigusakte üle minna. Peaminister on juhitud partei liidrilt, kellel on enamus parlamendi parlamendist. Juhul, kui ühelgi parteil ei ole enamusosalust, on kõik parlamendiliikmed seadusega kohustatud valima peaministri.
Valitsuse kohtunik
Ida-Timori kõrgeim kohus on kõrgeim kohus, mis koosneb kohtu presidendist ja teistest kohtunikest. Riigi president nimetab kohtu presidendi ametisse neljaks aastaks. Teised kõrgema kohtu kohtunikud nimetab ametisse parlamendi ja kohtunike ülemnõukogu. Teised riigi alluvad kohtud on apellatsioonikohus, kõrge haldus-, maksu- ja auditikohus, sõjaväekohtud, kohtunikud ja ringkonnakohtud. 2003. aastal viis riik koos ÜRO õigussüsteemi programmiga ellu õigusreformi riigi õigussüsteemi tugevdamiseks.
Haldusüksused
Timor-Leste on jagatud 13 haldusüksuseks, mida nimetatakse kohalikeks omavalitsusteks. Nende hulka kuuluvad: Manufahi, Cova Lima, Aileu, Bobonaro, Baucau, Dili, Oecusse, Ainaro, Liquica, Manatuto, Lautem, Ermera ja Viqueque. Need omavalitsused jagunevad veelgi 65 alarajooniks.
