Millist valitsust omab Alžeeria?
Aastatel 1991–2002 oli Alžeeria kodusõjas, mis võttis valitsuse vastu islami mässuliste rühmituste vastu. Alžeeria kodusõjas hukkus enam kui 100 000 inimest, mille tulemusel võitis valitsus. Riigi julgeolek ja poliitiline stabiilsus on sellest ajast alates paranenud. Alžeeria 1976. aasta põhiseadust muudeti 1979. aastal ja hiljem muudeti 1988., 1989. ja 1996. aastal. Käesolevat põhiseadust muudeti 2008. aastal ning teine põhiseadus kiideti heaks 2016. aastal. pooled. Mitmed allikad on ühel meelel, et Alžeeria võim ei ole selle põhiseaduslike ametivõimude, vaid muude mitteametlike volituste all, mis ulatuvad sõjaväest valitseva partei meesteni.
Alžeeria valitsuse täitevvõimu osakond
Alžeeria riigipea ülesandeid täidab president. Riigil on üldine valimisõigus ja ta valib riigipea viieks aastaks. Alžeeria president täidab Alžeeria Rahvavabariigi relvajõudude ülemjuhatajana nõutavaid ülesandeid. Lisaks nimetab ta peaministri ja juhib ministrite nõukogu lisaks kõrgetasemelisele julgeolekunõukogule. Peaminister nimetab omakorda ministrite nõukogu liikmed.
Alžeeria valitsuse seadusandlik haru
Alžeeria seadusandlikke kohustusi täidavad kaks koda, nimelt Rahvakogu Rahvusassamblee ja Rahvaste Nõukogu. Viimane on ülemine kamber ja seal on 144 istekohta. 48 liiget saavad presidendi ametisse nimetamise, ülejäänud 96 kaudselt valitud. Riikide istungeid juhatab president, keda on asendanud kaks asepresidenti. Rahvuskogu toimib alamkojana ja sellel on 462 liiget. Liikmed valivad valijad ja kaheksa istekohta reserveeritakse välismaal elavatele kodanikele. Selle institutsiooni liikmeid hääletatakse viie aasta jooksul proportsionaalse esindatuse kaudu.
Alžeeria valitsuse kohtunik
Alžeeria kohtusüsteemis on tsiviil- ja sõjaväekohtud. Igal Wilayatil (provintsis) on esimese astme kohus, kes püüab nii tsiviil- kui ka mõningaid kriminaalasju. Islami seadust (Shari'a) kasutatakse sotsiaalküsimuste lahendamiseks tsiviilkohtutes. Sõjaväekohtud annavad publikule sõjaväelasi hõlmavaid sõjalisi kohtuasju. Mõnel juhul on sõjaväekohtud otsustanud tsiviilelanikkonnaga seotud juhtumeid, mis on seotud terrorismi ja muude julgeolekuga seotud kuritegudega. Põhiseadusnõukogu on volitatud kontrollima seaduste, lepingute ja reguleerimise põhiseaduspärasust, kuigi see ei ole kohtusüsteemi osa. Alžeeria kohtusüsteemi tipus on Riigikohus. Kuigi Alžeeria põhiseadus näeb ette sõltumatu kohtusüsteemi, on tema pädevus piiratud. Näiteks võib president nimetada ametisse ja vabastada kohtunikud ilma parlamendi heakskiiduta.
Alžeeria administratsioon
Alžeeria on jagatud 48 provintsiks (wilaya) ja igaühele juhib kuberner (walis). Kubernerid vastutavad siseministri ees. Wilaya on jagatud daïriteks, mis jagunevad veelgi kommuunideks. Valitud kogudus juhib wilayasid ja kommuune.
Alžeeria valitsuse ees seisvad probleemid
Alžeeria rahvaarvu kasv on vallandanud linna rände, kus sotsiaalteenused ei ole sellise elanikkonna suurenemise korral piisavad. Riiki kannatab veelgi tööpuudus ja tööpuudus ning tööstuse ebapiisav tootlikkus. 1993. aastal käivitati majandusprogramm, mille eesmärk oli majanduse liberaliseerimine, tööhõive stimuleerimine ja riigi konkurentsivõime tõstmine rahvusvahelisel turul.
