Millist valitsust Vanuatu omab?

Vanuatu on Vaikse ookeani saarel asuv saareriik. Tal on esinduslik parlamentaarne süsteem, kus president on Vabariigi President ja peaminister on valitsusjuht. Põhiseadus koostati ja võeti vastu 1979. aastal ning see jõustus riigi iseseisvuspäeval, mis on 30. juuli 1980. Põhiseaduses tunnistatakse Vanuatu “suveräänseks demokraatlikuks riigiks”.

Vanuatu valitsuse ajalugu ja areng

Esimesed valitsused moodustasid Briti ja Prantsusmaa ühiselt. 1906. aastal sõlmisid Prantsusmaa ja Ühendkuningriik kokkuleppe Saare valitsemiseks. Kokkulepet nimetati ühistuks, mis oli tol ajal väga ainulaadne valitsemisvorm. Valitsus sattus peagi 1940. aastasse ja ameeriklaste saabumine Teise maailmasõja ajal viis valitsuse lahkumiseni ja viis rahvuslike tundedeni, mis viisid iseseisvuse liikumiseni 1974. aastal, mis lõpuks saavutati 1980. aastal pärast lühikest aega Kookos sõda.

Praegune parlamentaarne struktuur

Peaminister on valitsuse juht, kes on ühekojaline, st koosneb ühest majast. Parlamendil on kokku 52 liiget, kes valitakse rahvahääletusega iga nelja aasta tagant. Riigikogu saab üldise konsensusega lõpetada vahekokkuvõtte, kuid vajab kolme neljandiku häälteenamust. Peaminister nimetab ministrite nõukogu, mis täidab kabinetit. Peaminister ja ministrite nõukogu moodustavad täidesaatva valitsuse, mis on peamine otsustus- ja juhtorgan.

Ministrite ja ministeeriumide nõukogu

Praeguseks on olnud kokku 10 kappi, kaasa arvatud käesolev. Kokku on 12 ministeeriumi ning peaminister ja tema asetäitja täidavad valitsuse täitevvõimu. Kõige olulisemad positsioonid on sise-, välis-, kaubandus- ja rahandusministeeriumid. Teised ministeeriumid on maad, kommunaalteenused, õigus, kliimamuutused, haridus, tervishoid, põllumajandus, noored ja sport. Praeguse kabineti puhul on kaubandusminister ka asepeaminister. Vanuatu ministrite nõukogu ainulaadne omadus on täielikult mitut parteid esindav esindus, kus lisaks kahele sõltumatule liikmele nõukogus on esindatud vähemalt 7 erinevat osapoolt.

Põhiseaduse muudatused

Põhiseaduslikud muudatused on lubatud ja neid võib vastu võtta ainult parlamendi õigusaktidega. Parlamendis on ühe istungi jooksul vaja selget kahekolmandikulist häälteenamust. Muudatusettepaneku esitamiseks ja hääletamiseks kaalumiseks peab olema vähemalt kolm neljandikku liikmetest. Mõned muudatusettepanekud on otsustava tähtsusega ja kõigepealt peavad need rahvahääletusel heaks kiitma.

Teised valitsuse käed

Valitsus vastutab ka relvajõudude jagamise eest, mis koosneb Vanuatu politseijõududest ja parlamendi tiibast, mida nimetatakse Vanuatu mobiiljõuks. Valitsus tunnustab ka hõimuülemandeid ja peab kõrgete ülemuste nõukogu. Riigikohus ja kohtusüsteem on samuti valitsuse oluline tiib. Valitsus lubab ka küla- või saarekohtu, mida juhivad külajuhid.