Mis on AU?
Mis on Aafrika Liit?
Aafrika Liit (AU) on 2002. aastal asutatud poliitiline ja haldusorganisatsioon, kuhu kuulub 54 Aafrika riiki, mille peamine halduskapital asub Etioopias Addis Abebas. Peakorter asub AU konverentsikeskuses ja bürookompleksis. Selles hoones on 20 korrust ja 2500-kohaline täiskogu.
Aafrika Liidul on mitu eesmärki, millest peamine on edendada ja edendada Aafrika riikide ja kodanike ühtsust. Lisaks töötab see organisatsioon oma liikmete iseseisvuse säilitamiseks, rahu ja julgeoleku edendamiseks, inimõiguste kaitsmiseks ning säästva arengu edendamiseks majanduslikult ja sotsiaalselt.
Aafrika Liidu ajalugu
Aafrika Liit pärines 1960. aastate Aafrika riikide liidust, Aafrika Ühtsuse Organisatsioonist (OAU) 1963. aastal ja Aafrika Majandusühendusest 1981. aastal. Nende organisatsioonide tõhususe kriitika põhjustas 1990. aastatel riigipea arutelusid. Liibüa ja OAU riigipeade ja valitsusjuhtide vahel. 1999. aasta septembris koostasid ametnikud Sirte deklaratsiooni, milles registreeriti Aafrika Liidu vajadus.
Vajadusel osalesid mitmed valitsused tippkohtumistel, et määratleda põhiseadus (2000. aastal) ja Aafrika Liidu rakenduskava (2001. aastal). Esimene istung toimus 9. juulil 2002 ja seda juhtis esimene eesistuja Lõuna-Aafrika Vabariik Thabo Mbeki. Sellest ajast alates on istungid toimunud mitmes riigis.
Aafrika Liidu organisatsioon
Aafrika Liit on jagatud mitmeks organiks. Aafrika Liidu assamblee on organisatsiooni kõige võimsam haru ja see koosneb liikmesriikide valitsuste juhtidest. Assamblee kohtub kord aastas, et hääletada õigusaktide üle. Iga otsus tuleb teha vähemalt kahe kolmandiku häälega.
Lisaks on sellel organisatsioonil esinduslik haru - üleaafrikaline parlament. Selle 265 parlamendiliiget valitakse riikliku Aafrika Liidu peatükkide kaudu. See asub Lõuna-Aafrikas asuvas Midrandi linnas ja aitab kaasa demokraatliku osalemise edendamisele Aafrika Liidu töös.
Välisministritest koosnev täitevnõukogu, kes valmistab ette materjali, et esitada assambleele arutamiseks ja heakskiitmiseks. Nõukogu teeb otsuseid toidu, põllumajanduse, väliskaubanduse, kommunikatsiooni ja sotsiaalkindlustuse küsimustes.
Aafrika Liidu kohus on otsustanud AU lepingutega seotud konfliktide üle alates 2009. aastast. Sellele kohtule asendab aga peagi Aafrika Kohus ja inimõigused, kes ühinevad Euroopa Kohtu ja Euroopa Kohtu vahel. Inimõiguste ja rahvaste õiguste kohus.
Rahu- ja julgeolekunõukogu loodi 2004. aastal kui kiire reageerimine konfliktide ja kriisiolukordadele kogu Aafrikas. See nõukogu vastutab ka konfliktide ennetamise ja lahendamise eest. Lisaks sellele vastutab ta konfliktide lahendamise ja konfliktijärgse rahu tagamise järelevalve eest. Assamblee valib oma 15-liikmelise organi, mis põhineb regionaalsel organisatsioonil.
Teised Aafrika Liidu harud on: majandus-, sotsiaal- ja kultuurinõukogu; alaliste esindajate komitee; Aafrika ja rahvaste õiguste komisjon ning uus Aafrika arengupartnerlus.
Aafrika Liidu ees seisvad väljakutsed
Aafrika Liit peab oma eesmärkide saavutamiseks seisma silmitsi mitmete takistustega. Nende küsimuste hulka kuuluvad: autoritaarsete režiimide olemasolu, kodusõja pidev esinemine, halva tervise ja vaesuse äärmuslikud tingimused, majanduse parandamise vajadus ning säästva arengu ja keskkonnapoliitika puudumine.
Tervishoiuküsimuste osas seisavad Aafrika riigid silmitsi nii malaaria kui ka HIV / AIDSi epideemiaga. Tegelikult on Sahara-taguses Aafrikas kõige kõrgem HIVi hulk maailmas, kus igal aastal sureb miljon inimest. Mitmes riigis on hinnanguliselt vähemalt 20% seksuaalselt aktiivsest elanikkonnast nakatunud. Siin vähendab see diagnoos selle vedajate oodatavat eluiga 6, 5 aastaga. Lisaks sellele, et see on üksikisikute ja nende perekondade tragöödia ja kaotus, mõjutab see negatiivselt ka Aafrika Liidu SKP kasvu. Eriti kehtib see Lõuna-Aafrikas, mis moodustab 30% kogu Aafrika Liidu majandusest.
Kui endine USA president Barack Obama rääkis Aafrika Liidus 29. juulil 2015, käsitles ta mitut väljakutset Aafrika Liidu edusammudele, sealhulgas demokraatia ja koostööst hoiduvate juhtide puudumine. Seda on näha Liibüas, mida tegi 2011. aastal kodusõda. Lisaks on Aafrika Liit töötanud rahu taastamiseks mitmetes piirkondlikes konfliktipiirkondades. Nende valdkondade hulka kuuluvad: Sudaani Darfur, kus AU saatis 2005. aastal 7000 rahuvalveväge; Somaalia, kus Aafrika Liit töötas umbes 20-aastase perioodi vältel üleminekuvalitsuse loomiseks ilma toimiva valitsusega; ja Anjouan Komooridel, kus Aafrika Liit peatas poliitilised rahutused ja sissetungi Komooridest sõltumatuse omandamiseks.
Aafrika Liidu tulevikuplaanid
Lisaks eelnevalt mainitud väljakutsetele on Aafrika Liit välja toonud ka mõned väga keerulised eesmärgid tulevikuks. Üks neist on Ameerika Ühendriikide või liidu valitsuse loomine. See organisatsioon on juba koostanud mõned ettepanekud liidu valitsuse moodustamise kohta, kuigi mõned liikmesriigid ei nõustu täpse lähenemisviisiga. Mõned tulevased sammud hõlmavad Aafrika riikide majanduslike ja poliitiliste meetmete tugevdamist ning Aafrika Liidu filiaalide auditeerimist, et tugevdada organisatsiooni ja liikuda Aafrika Liidu valitsusega lähemale.
Osana eesmärgist luua Aafrikas ühtsem esiplaan, on Aafrika Liit loonud oma liikmesriikidele ka teisi tulevasi eesmärke. Selleks et parandada kaubandust ja suurendada oma impordi- ja eksporditööstust, on Aafrika Liidu assamblee ülesanne luua oma liikmesriikides vabakaubanduspiirkonna loomine. Vabakaubanduspiirkonna ülemineku hõlbustamiseks kavatseb Aafrika Liit luua ka tolliliidu ja ühtse turu. Üheks Aafrika turu üheks raskuseks on see, et iga riik kasutab teist valuutat. Selleks on Aafrika Liit tuvastanud ka soovi luua ühisraha ja keskpank. Seda ideed pakuti välja Aafrika rahaliidus, kes kavatseb 2023. aastaks ühisraha ja keskpanga 2028. aastaks. Plaan on sarnane Euroopa Liiduga.
