Mis on Eesti valuuta?

Eesti ametlik valuuta on euro, mille valuuta sümboliks on euro ja euro. Kuid kroon, mille valuutakood on EEK ja sümbol Kr, on varem olnud riigi ametlik valuuta aastatel 1928–1940 ja ka aastatel 1992– 2011. Euro hakkas krooniga ringlema 1. jaanuarist kuni 14. jaanuarini 2011, pärast seda tegi Eesti euro oma ainsa seadusliku maksevahendina. Mõiste Kroon pärineb koronast, mis on ladina sõna, mis tähendab kroon; see on seotud ka selliste Põhjamaade valuutadega nagu Norra ja Taani kroon või Rootsi kroon. Esimese ajaloolise perioodi jooksul oli kroon ringluses, kuni riik oli tunginud ja hiljem liitunud Nõukogude Liiduga; Nõukogude rubla asendas krooni. Pärast Nõukogude Liidu ja Eesti iseseisvuse langust taaskehtestati kroon taas ringlusse.

1. kroon

1. jaanuaril 1928 sai Kroon Eesti ametlikuks maksevahendiks, kuid see oli arvestusühik alates 1924. aastast. 100-kroonise ekvivalendi 1 krooniga asendas esimene kroon Eesti kaubamärgi, mis oli riigi ametlik valuuta 1918 ja 1927. Kroon jagati 100 senti. Eesti Pank vahetas krooni välisvaluutaks, et see oleks taganud usaldusväärsuse. Esimesed 1928. aastal emiteeritud krooni mündid olid 25 senti nikli-pronksist. 1929. aastal väljastati pronks 1 senti, millele järgnesid 1930 hõbe 2 krooni, 1931 nikli-pronks 10 senti ja pronks 5 senti. 1933. aastal oli hõbe 1 kroon, 1934. aasta alumiinium-pronks 1 kroon ja pronks 2 senti, 1935, nikli pronks 20 senti ja lõpuks 1936, nikkel-pronks 50 senti. Uus 1 senti mündi väljastati 25. juulil 1940, mis oli paar päeva pärast Eesti NSV asutamist. Krooni pangatähtede osas tutvustas Eesti Pank 1928. aastal kümme krooni, millele järgnesid 1929, 50 ja 5 krooni, 1932, 20 krooni ja 1935, 100 krooni.

2. kroon

20. juunil 1992 taastas Eesti iseseisva riigina krooni oma ametliku valuutana; Nõukogude rubla asendati kiirusega 1 kroon, mis vastab 10 Nõukogude rubla väärtusele. 1992. aastal võeti riigis kasutusele 1 krooni, 50, 20, 10 ja 5 senti nimiväärtused. Kuid 20 senti tabas nikliga kaetud terasest ja 1997. ja 1998. aastal võeti 1 kroon alumiinium pronksist. Teised krooni pangatähed võeti kasutusele 1992. aastal nimiväärtusega 500, 100, 25, 10, 5, 2 ja 1 krooni. Mõned väljaantud pangatähed olid siiski dateeritud 1991. aastal. 50 krooni suurune märkus võeti kasutusele 1994. aastal; nagu ühe krooni pangatähed, väljastati 50 krooni ainult üks kord.

Euro kasutuselevõtt

Eesti oli esimene endine Nõukogude Liidu vabariik, kes liitus euroalaga, kuid Eesti euro valuuta käibel 1. jaanuaril 2011. Euro, mis on nüüd riigi ametlik õiguslik maksevahend, levitati krooniga kuni 15. jaanuarini 2011, kui kroon lakkas maksevahendina. Enne euromüntide kasutuselevõtmist demonetiseeriti juba 31. mail 1998. aastal kupro-nikliga tabatud ühe krooni münte, samas kui viie krooni münte levitati harva. Eesti Pank vahetab kroonmünte ja mis tahes summa pangatähti Eesti eurole.