Mis on Euroopa Liit (EL)?

Ülevaade

Euroopa Liit (EL) on nn Euroopa Ühenduse praegune olukord, mis on arenenud viimase seitsme aastakümne jooksul pärast Teist maailmasõda, mis on Euroopa mandri hävinud asi. Euroopa Liit soovib otseselt iseenda kaudu või oma ja / või sidusorganite kaudu reguleerida ja soodustada oma riigi ja mitmepoolsete turgude majanduslikku paranemist, kaitsta inimõigusi, teostada tsiviil- ja sotsiaalset õiglust ning suurendada kapitali, kaupade, teenuste ja inimeste liikumise lihtsust ja tõhusust oma liikmesriikide riigipiiridel. Alates 1950ndate aastate sisemisest kuuest on EL pidevalt laienenud, et jõuda 28 liikmesriigi zeniteni, mis vähenes 23-ni, kui Ühendkuningriik lahkus pärast 23. juunil 2016 toimunud rahvahääletust.

ELi põhiasutused

Euroopa Liidu Nõukogu

Esindab esindavate liikmesriikide kollektiivseid täitevvõimu valitsusi.

Euroopa Liidu Kohus

ELi kohtuorgan.

Keskpank

Väljastab euro ja haldab seda kasutavate riikide rahapoliitikat.

Euroopa Komisjon

Toetab ja täidab lepinguid ja otsuseid, soovitab õigusakte ja haldab ELi ettevõtjate igapäevast tegevust.

Euroopa Ülemkogu

ELi liikmesriikide ühised riigipead, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president.

Euroopa Kontrollikoda

Uurib ja auditeerib ELi eelarvet.

Euroopa Parlament

ELi seadusandliku organi otseselt valitud osa, mis töötab koostöös Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukoguga.

Ajalooline taust ja kujunemine

Aastal 1945 lõppes inimkonna ajaloos surmav episood: 2. maailmasõda. Paljude Euroopa ja maailma juhtide jaoks selgus, et see traagiline häving on suuresti tekkinud sajanditepikkustest varjatud ksenofoobia ja sõjaväelise natsionalismi pretsedentidest. Tõepoolest, nii Itaalias asuvad Mussolini kui ka Saksamaal asuvad Hitlerid nägid oma võimu tõusu ainult siis, kui nad levitasid hirmu ja usaldamatust teiste maade ja isegi mitte-domineerivate vähemusrahvuste liikmete vahel nende enda sees. Selle tulemusena hakkasid mitmed selle uue Maailmasõja järgsed riiklikud liidrid Euroopas koostööd tegema, et leida lahendusi, mis suurendaksid koostööd ja usaldust teiste Euroopa riikide vahel. Samal ajal muutusid Nõukogude Liit ja teised sotsialistlikud vabariigid kogu Euroopas ja mujal kapitalistlike riikide vastu üha enam uues "külmas sõjas", mis on turumajanduse ja kommunismi vaheliste ideoloogiate sõda.

Pariisi leping (1951)

18. aprillil 1951. aastal allkirjastasid Pariisi lepingu Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad ja Lääne-Saksamaa. Need "Inner Six" riigid olid eelkõige kavatsevad jagada rasketööstuses kasutatavaid loodusvarasid ning leping tõi kaasa tõhusalt Euroopa Söe- ja Teraseühenduse. See mõjutas siiski tunduvalt kaugeleulatuvamat, sest see majanduskoostöö avas diplomaatilistele suhetele mõnede Euroopa ja maailma juhtivate tööstusriikide vahel rohkem uksi kui kunagi varem. See oli algus sellest, mis muutuks ELiks, nagu me seda praegu teame.

Rooma leping (1957)

25. märtsil 1957 tulid samad kuus riiki, kes moodustasid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse, taas oma mitmepoolsete võlakirjade tugevdamiseks. Riikide vahelise kaubandusega seotud tollimaksude strateegilisel vähendamisel võimaldas see hiljuti laienenud organisatsioon, mida nüüd nimetatakse Euroopa Majandusühenduseks (EMÜ), võimaldada inimeste, investeeringute, osutatud teenuste ja riikide vahel imporditud ja eksporditud kaupade vabamat liikumist. Leping oli ka suur hüpe võimaluste suunas luua riikidevaheline sotsiaalpoliitika ja -programmid, et parandada inimeste elu nende riikide piirides ja nende piires.

Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) laiendamine \ t

Pärast kümmet ja pool aastat kestnud üldisest positiivsest arengust EMÜ ja selle esialgse sisemise kuu vahel olid teised juhtivad Euroopa majandused üha teravamalt ühineda oma perspektiivis soodsate ja kaugeleulatuvate tulemustega. Kuna maailm tervitas uue aasta tähistamist 1. jaanuaril 1973. aastal, tunnustas EMÜ kolme uue liikme ühinemist: Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik. 1980-ndatel aastatel laienesid veel Kreeka, Hispaania ja Portugal, kes ühinesid ka Euroopa Majandusühendusega. Sama ajastu iseloomustas ka EMÜ silmapiiride laienemine, 1985. aasta Schengeni lepinguga, mis vabastas piirikontrolli liikmesriikide vahel, ja 1986. aasta ühtse Euroopa aktiga samamoodi üleeuroopalise vabakaubanduse puhul. Kuna Berliini müür langes kõrvale kommunistlike režiimide kukkumist kogu mandril, tundus tõenäoline ja tõestas, et paljud neist endistest sotsialistlikest vabariikidest soovivad ühel päeval soovi olla ka osa sellest vabamast Euroopa kogukonnast. See toimus varem kui hiljem Ida-Saksamaal, mis sai osaks EMÜ-st pärast oma geopoliitilist taasühinemist oma Lääne-Saksa kolleegiga 1990. aastal.

Maastrichti leping

Madalmaades 1992. aastal allkirjastatud ja järgmisel aastal jõustunud Maastrichti lepinguga püüti minna kaugemale EMÜ varasemast valdkonnast ja luua tõeliselt integreeritud Euroopa turg. Ametlikuks sai ka kaua kasutatud „Euroopa Ühenduse” nimi, kuna mõiste Euroopa Majandusühendus muutus üha vähem täpseks, kui Maastrichti leping surus Euroopa Ühenduse sfääri veelgi kaugemale ja kaugemale majandusvaldkonnast. Võib-olla üks Maastrichti lepingu kõige olulisemaid saavutusi oli euro loomine, ühisraha, mida praegu kasutavad 19 Euroopa Liidu liikmesriiki oma riigi vääringute asemel. Lepingus sätestati üksikasjalikumalt võlgade ja eelarvepoliitika juhtimine Euroopa Ühenduse liikmesriikide sees ja nende vahel.

Liikmelisuse kiire kasv

Maastrichti lepingu kohaselt ühinesid Euroopa Ühendusega üha enam liikmeid, sealhulgas mitmed endised kommunistliku kontrolli all olevad riigid, mis võimaldas selliseid uusi kandeid reguleeriva poliitika ja standardite suurenenud liberaliseerimise. Austria, Soome ja Rootsi ühinesid 1995. aasta alguses, kusjuures 2004. aasta mais toimus enneolematu laine kümne täiendava osalejaga. Hiljuti lisas Euroopa Liit (sisuliselt sõna, mida kasutatakse praeguse Euroopa Ühenduse kirjeldamiseks). 2007. aastal Bulgaaria ja Rumeenia ning Horvaatia 2013. aastal.

Brexit: Ühendkuningriik jätab ELi 2016. aasta juunis

Alates Ühendkuningriigi lisamisest Euroopa Ühendusse 1973. aastal on paljud Briti kodanikud ja seadusandjad väitnud, kas riigi koht ELis on õigustatud või mitte. Hoolimata arvukatest privileegidest, mida Ühendkuningriik on saanud oma ELi liikme staatuse tõttu, on paljud kriitikud märkinud, et nende arvates on nn liikmemaksud kahjustanud Briti majandust ja et vabad piirid on vähendanud Briti rahvuslikku julgeolekut. „Brexiti” (Briti väljumise soovi) ja „Bremaini” (kes soovivad, et nende riik jääks) vaheline väide juhtus rahvahääletusega, kas riik jätkab ELi liikmeks saamist. Tihedas hääletuses andsid 17, 4 miljonit Briti valijat oma hääled Euroopa Liidust lahkumiseks, ületades 16, 1 miljonit, kes soovisid jääda. Hääletamine näitas ka selget piirkondade erinevust eelistustes, inglise ja kõmri valijad nägid palju tõenäolisemalt soovi lahkuda EList, ning Šoti ja Põhja-Iirimaa soovid jääda. See on isegi põhjustanud mõningate hirmude taaselustamist Iirimaa taasühinemiseks, välja arvatud Suurbritanniast, ja veel ühe Scottish Independence'i rahvahääletuse kohta, mille üle hääletati vaid kaks aastat varem. Briti peaminister David Cameron teatas oma kavatsusest loobuda referendumi tulemustest.

Euroopa Liit (EL) - liikmed, sihtasutus ja ajalugu

KohtEuroopa Liidu liikmedKuupäev liitunud
1AustriaJaanuaril 1995
2BelgiaAsutaja (1958. aasta Rooma leping ja 1993. aasta Maastrichti leping)
3BulgaariaJaanuaril 2007
4HorvaatiaJuuli 2013
5KüprosMai 2004
6Tšehhi VabariikMai 2004
7TaaniJaanuaril 1973
8EestiMai 2004
9SoomeJaanuaril 1995
10PrantsusmaaAsutaja (1958. aasta Rooma leping ja 1993. aasta Maastrichti leping)
11SaksamaaAsutaja (Rooma 1958. aasta leping, nagu Lääne-Saksamaa)
12KreekaJaanuaril 1981
13UngariMai 2004
14IirimaaJaanuaril 1973
15ItaaliaAsutaja (1958. aasta Rooma leping ja 1993. aasta Maastrichti leping)
16LätiMai 2004
17LeeduMai 2004
18LuksemburgAsutaja (1958. aasta Rooma leping ja 1993. aasta Maastrichti leping)
19MaltaMai 2004
20MadalmaadAsutaja (1958. aasta Rooma leping ja 1993. aasta Maastrichti leping)
21PoolaMai 2004
22PortugalJaanuaril 1986
23RumeeniaJaanuaril 2007
24SlovakkiaMai 2004
25SloveeniaMai 2004
26HispaaniaJaanuaril 1986
27

28

Rootsi

Ühendkuningriik

Jaanuaril 1995

Jaanuaril 1973