Mis on Euroopa Liit (EL)?
Ülevaade
Euroopa Liit (EL) on nn Euroopa Ühenduse praegune olukord, mis on arenenud viimase seitsme aastakümne jooksul pärast Teist maailmasõda, mis on Euroopa mandri hävinud asi. Euroopa Liit soovib otseselt iseenda kaudu või oma ja / või sidusorganite kaudu reguleerida ja soodustada oma riigi ja mitmepoolsete turgude majanduslikku paranemist, kaitsta inimõigusi, teostada tsiviil- ja sotsiaalset õiglust ning suurendada kapitali, kaupade, teenuste ja inimeste liikumise lihtsust ja tõhusust oma liikmesriikide riigipiiridel. Alates 1950ndate aastate sisemisest kuuest on EL pidevalt laienenud, et jõuda 28 liikmesriigi zeniteni, mis vähenes 23-ni, kui Ühendkuningriik lahkus pärast 23. juunil 2016 toimunud rahvahääletust.
ELi põhiasutused
Euroopa Liidu Nõukogu
Esindab esindavate liikmesriikide kollektiivseid täitevvõimu valitsusi.
Euroopa Liidu Kohus
ELi kohtuorgan.
Keskpank
Väljastab euro ja haldab seda kasutavate riikide rahapoliitikat.
Euroopa Komisjon
Toetab ja täidab lepinguid ja otsuseid, soovitab õigusakte ja haldab ELi ettevõtjate igapäevast tegevust.
Euroopa Ülemkogu
ELi liikmesriikide ühised riigipead, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president.
Euroopa Kontrollikoda
Uurib ja auditeerib ELi eelarvet.
Euroopa Parlament
ELi seadusandliku organi otseselt valitud osa, mis töötab koostöös Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukoguga.
Ajalooline taust ja kujunemine
Aastal 1945 lõppes inimkonna ajaloos surmav episood: 2. maailmasõda. Paljude Euroopa ja maailma juhtide jaoks selgus, et see traagiline häving on suuresti tekkinud sajanditepikkustest varjatud ksenofoobia ja sõjaväelise natsionalismi pretsedentidest. Tõepoolest, nii Itaalias asuvad Mussolini kui ka Saksamaal asuvad Hitlerid nägid oma võimu tõusu ainult siis, kui nad levitasid hirmu ja usaldamatust teiste maade ja isegi mitte-domineerivate vähemusrahvuste liikmete vahel nende enda sees. Selle tulemusena hakkasid mitmed selle uue Maailmasõja järgsed riiklikud liidrid Euroopas koostööd tegema, et leida lahendusi, mis suurendaksid koostööd ja usaldust teiste Euroopa riikide vahel. Samal ajal muutusid Nõukogude Liit ja teised sotsialistlikud vabariigid kogu Euroopas ja mujal kapitalistlike riikide vastu üha enam uues "külmas sõjas", mis on turumajanduse ja kommunismi vaheliste ideoloogiate sõda.
Pariisi leping (1951)
18. aprillil 1951. aastal allkirjastasid Pariisi lepingu Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad ja Lääne-Saksamaa. Need "Inner Six" riigid olid eelkõige kavatsevad jagada rasketööstuses kasutatavaid loodusvarasid ning leping tõi kaasa tõhusalt Euroopa Söe- ja Teraseühenduse. See mõjutas siiski tunduvalt kaugeleulatuvamat, sest see majanduskoostöö avas diplomaatilistele suhetele mõnede Euroopa ja maailma juhtivate tööstusriikide vahel rohkem uksi kui kunagi varem. See oli algus sellest, mis muutuks ELiks, nagu me seda praegu teame.
Rooma leping (1957)
25. märtsil 1957 tulid samad kuus riiki, kes moodustasid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse, taas oma mitmepoolsete võlakirjade tugevdamiseks. Riikide vahelise kaubandusega seotud tollimaksude strateegilisel vähendamisel võimaldas see hiljuti laienenud organisatsioon, mida nüüd nimetatakse Euroopa Majandusühenduseks (EMÜ), võimaldada inimeste, investeeringute, osutatud teenuste ja riikide vahel imporditud ja eksporditud kaupade vabamat liikumist. Leping oli ka suur hüpe võimaluste suunas luua riikidevaheline sotsiaalpoliitika ja -programmid, et parandada inimeste elu nende riikide piirides ja nende piires.
Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) laiendamine \ t
Pärast kümmet ja pool aastat kestnud üldisest positiivsest arengust EMÜ ja selle esialgse sisemise kuu vahel olid teised juhtivad Euroopa majandused üha teravamalt ühineda oma perspektiivis soodsate ja kaugeleulatuvate tulemustega. Kuna maailm tervitas uue aasta tähistamist 1. jaanuaril 1973. aastal, tunnustas EMÜ kolme uue liikme ühinemist: Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik. 1980-ndatel aastatel laienesid veel Kreeka, Hispaania ja Portugal, kes ühinesid ka Euroopa Majandusühendusega. Sama ajastu iseloomustas ka EMÜ silmapiiride laienemine, 1985. aasta Schengeni lepinguga, mis vabastas piirikontrolli liikmesriikide vahel, ja 1986. aasta ühtse Euroopa aktiga samamoodi üleeuroopalise vabakaubanduse puhul. Kuna Berliini müür langes kõrvale kommunistlike režiimide kukkumist kogu mandril, tundus tõenäoline ja tõestas, et paljud neist endistest sotsialistlikest vabariikidest soovivad ühel päeval soovi olla ka osa sellest vabamast Euroopa kogukonnast. See toimus varem kui hiljem Ida-Saksamaal, mis sai osaks EMÜ-st pärast oma geopoliitilist taasühinemist oma Lääne-Saksa kolleegiga 1990. aastal.
Maastrichti leping
Madalmaades 1992. aastal allkirjastatud ja järgmisel aastal jõustunud Maastrichti lepinguga püüti minna kaugemale EMÜ varasemast valdkonnast ja luua tõeliselt integreeritud Euroopa turg. Ametlikuks sai ka kaua kasutatud „Euroopa Ühenduse” nimi, kuna mõiste Euroopa Majandusühendus muutus üha vähem täpseks, kui Maastrichti leping surus Euroopa Ühenduse sfääri veelgi kaugemale ja kaugemale majandusvaldkonnast. Võib-olla üks Maastrichti lepingu kõige olulisemaid saavutusi oli euro loomine, ühisraha, mida praegu kasutavad 19 Euroopa Liidu liikmesriiki oma riigi vääringute asemel. Lepingus sätestati üksikasjalikumalt võlgade ja eelarvepoliitika juhtimine Euroopa Ühenduse liikmesriikide sees ja nende vahel.
Liikmelisuse kiire kasv
Maastrichti lepingu kohaselt ühinesid Euroopa Ühendusega üha enam liikmeid, sealhulgas mitmed endised kommunistliku kontrolli all olevad riigid, mis võimaldas selliseid uusi kandeid reguleeriva poliitika ja standardite suurenenud liberaliseerimise. Austria, Soome ja Rootsi ühinesid 1995. aasta alguses, kusjuures 2004. aasta mais toimus enneolematu laine kümne täiendava osalejaga. Hiljuti lisas Euroopa Liit (sisuliselt sõna, mida kasutatakse praeguse Euroopa Ühenduse kirjeldamiseks). 2007. aastal Bulgaaria ja Rumeenia ning Horvaatia 2013. aastal.
Brexit: Ühendkuningriik jätab ELi 2016. aasta juunis
Alates Ühendkuningriigi lisamisest Euroopa Ühendusse 1973. aastal on paljud Briti kodanikud ja seadusandjad väitnud, kas riigi koht ELis on õigustatud või mitte. Hoolimata arvukatest privileegidest, mida Ühendkuningriik on saanud oma ELi liikme staatuse tõttu, on paljud kriitikud märkinud, et nende arvates on nn liikmemaksud kahjustanud Briti majandust ja et vabad piirid on vähendanud Briti rahvuslikku julgeolekut. „Brexiti” (Briti väljumise soovi) ja „Bremaini” (kes soovivad, et nende riik jääks) vaheline väide juhtus rahvahääletusega, kas riik jätkab ELi liikmeks saamist. Tihedas hääletuses andsid 17, 4 miljonit Briti valijat oma hääled Euroopa Liidust lahkumiseks, ületades 16, 1 miljonit, kes soovisid jääda. Hääletamine näitas ka selget piirkondade erinevust eelistustes, inglise ja kõmri valijad nägid palju tõenäolisemalt soovi lahkuda EList, ning Šoti ja Põhja-Iirimaa soovid jääda. See on isegi põhjustanud mõningate hirmude taaselustamist Iirimaa taasühinemiseks, välja arvatud Suurbritanniast, ja veel ühe Scottish Independence'i rahvahääletuse kohta, mille üle hääletati vaid kaks aastat varem. Briti peaminister David Cameron teatas oma kavatsusest loobuda referendumi tulemustest.
Euroopa Liit (EL) - liikmed, sihtasutus ja ajalugu
Koht | Euroopa Liidu liikmed | Kuupäev liitunud |
---|---|---|
1 | Austria | Jaanuaril 1995 |
2 | Belgia | Asutaja (1958. aasta Rooma leping ja 1993. aasta Maastrichti leping) |
3 | Bulgaaria | Jaanuaril 2007 |
4 | Horvaatia | Juuli 2013 |
5 | Küpros | Mai 2004 |
6 | Tšehhi Vabariik | Mai 2004 |
7 | Taani | Jaanuaril 1973 |
8 | Eesti | Mai 2004 |
9 | Soome | Jaanuaril 1995 |
10 | Prantsusmaa | Asutaja (1958. aasta Rooma leping ja 1993. aasta Maastrichti leping) |
11 | Saksamaa | Asutaja (Rooma 1958. aasta leping, nagu Lääne-Saksamaa) |
12 | Kreeka | Jaanuaril 1981 |
13 | Ungari | Mai 2004 |
14 | Iirimaa | Jaanuaril 1973 |
15 | Itaalia | Asutaja (1958. aasta Rooma leping ja 1993. aasta Maastrichti leping) |
16 | Läti | Mai 2004 |
17 | Leedu | Mai 2004 |
18 | Luksemburg | Asutaja (1958. aasta Rooma leping ja 1993. aasta Maastrichti leping) |
19 | Malta | Mai 2004 |
20 | Madalmaad | Asutaja (1958. aasta Rooma leping ja 1993. aasta Maastrichti leping) |
21 | Poola | Mai 2004 |
22 | Portugal | Jaanuaril 1986 |
23 | Rumeenia | Jaanuaril 2007 |
24 | Slovakkia | Mai 2004 |
25 | Sloveenia | Mai 2004 |
26 | Hispaania | Jaanuaril 1986 |
27 28 | Rootsi Ühendkuningriik | Jaanuaril 1995 Jaanuaril 1973 |