Mis on Islami Koostöö Organisatsioon?
Islami Koostööorganisatsioon (OIC) asutati 1969. aastal ja sellel on 57 liiget, kes esindavad alates 2008. aastast enam kui 1, 6 miljardit inimest. OIC tuvastab end "moslemimaailma kollektiivseks hääleks", kelle peamine eesmärk on on kaitsta ja säilitada moslemimaailma huve, edendades rahvusvahelist rahu ja harmooniat. OIC-l on alalised delegatsioonid Euroopa Liidus ja ÜROs ning tal on kolm ametlikku keelt, mis on inglise, araabia ja prantsuse keel.
Mis on Islami Koostöö Organisatsioon?
Ajalugu
Moslemi kogukonna idee pärineb 19. sajandist, kui mitmed moslemid igatsesid moodustada ummah (kogukond) oma ühiste majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste huvide teenimiseks. Pärast Kalifaadi ja Ottomani impeeriumi langemist pärast I maailmasõda jäi vaakum üle-islami institutsioonile. Islami Konverentsi Organisatsiooni loomist ajendas al-Aqsa tulekahju 1972. aastal enne nime muutmist Islami Koostöö Organisatsiooniks. 25. septembril 1969 kogunesid moslemiriikide liidrid Marokos Rabatis, et moodustada OIC.
Organisatsiooni eesmärgid
Organisatsiooni põhikirja kohaselt on OIC peamine eesmärk säilitada islami sotsiaalsed ja majanduslikud väärtused. Organisatsiooni eesmärk on ka edendada oma liikmesriikide solidaarsust, suurendada koostööd kultuurilistes, teaduslikes, poliitilistes, sotsiaalsetes ja majanduslikes aspektides. OIC embleem koosneb kolmest põhielemendist, mis peegeldavad organisatsiooni nägemust, mis sisaldub uues hartas. Need kolm elementi on poolkuu, maakera ja kaaba. 5. augustil 1990 ratifitseerisid umbes 45 organisatsiooni välisministritest Kairo inimõiguste kohta käivat deklaratsiooni islamis, mis pidi olema liikmesriikide käsiraamat inimõiguste ja nende seose kohta Koraani ja šariaadi seadustega. Islami Koostööorganisatsioon korraldas harta ametliku läbivaatamise 2008. aasta juunis. Muudetud hartas edendati põhivabadusi, head valitsemistava ja inimõigusi kõigis OIC liikmesriikides. Muudetud harta ei sisaldanud viiteid Kairo inimõiguste deklaratsioonile islamis. OIC otsustas siiski, et muudetud hartas kinnitaks rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste ülddeklaratsiooni.
Organisatsiooni uus nimi ja pagulased
Välisministrite nõukogu (CFM) 38. kohtumisel, mis toimus 28. juunil 2011 Astanas, Kasahstanis, muutis OIC islami konverentsi organisatsiooni nime Islami Koostöö Organisatsiooniks. Organisatsioon muutis ka oma logo. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti hinnangul korraldasid OIC riigid 2010. aasta lõpuks umbes 18 miljonit pagulast. OIC liikmesriigid on sellest ajast alates majutanud eri konfliktipiirkondadest pärit pagulasi, sealhulgas praegust ülestõusu Süürias. OIC käsitles selliseid küsimusi konverentsil "Pagulased moslemimaailmas", mis toimus 2012. aasta mais Ashgabatis, Türkmenistanis.
Organisatsiooni liikmesriigid
OIC koosneb 57 liikmest. 56 liikmesriiki on ka ÜRO liikmed. Suur hulk liikmesriike, eriti Lääne-Aafrikas asuvaid liikmesriike, ei pruugi olla moslemi enamuse riikide hulgas, hoolimata suurest moslemite populatsioonist. Mitmed sellised riigid nagu Venemaa ja Tai, kellel on märkimisväärsed moslemipopulatsioonid, on vaatlejariigid, samas kui mõned riigid nagu Etioopia ja India ei ole liikmed. Aafrikas on OICis kõige rohkem liikmesriike, kus on umbes 27 riiki. Aasias on teine liikmesriik 25 liikmesriigiga, millele järgneb Euroopa ja kolm liikmesriiki ning Lõuna-Ameerika kahe liikmesriigiga.
Mis on Islami Koostöö Organisatsioon?
Liikmesriigi nimi | Aasta liitunud |
---|---|
Afganistan | 1969 |
Albaania | 1992 |
Alžeeria | 1969 |
Aserbaidžaan | 1991 |
Bahrein | 1970 |
Bangladesh | 1974 |
Benin | 1982 |
Brunei | 1984 |
Burkina Faso | 1975 |
Kamerun | 1975 |
Tšaad | 1969 |
Komoorid | 1976 |
Djibouti | 1978 |
Egiptus | 1969 |
Gabon | 1974 |
Guinea | 1969 |
Guinea-Bissau | 1974 |
Guyana | 1998 |
Indoneesia | 1969 |
Iraan | 1969 |
Iraak | 1976 |
Elevandiluurannik | 2001 |
Jordaania | 1969 |
Kasahstan | 1995 |
Kuveit | 1969 |
Kõrgõzstan | 1992 |
Liibanon | 1969 |
Liibüa | 1969 |
Malaisia | 1969 |
Maldiivid | 1976 |
Mali | 1969 |
Mauritaania | 1969 |
Maroko | 1969 |
Mosambiik | 1992 |
Niger | 1969 |
Nigeeria | 1986 |
Omaan | 1970 |
Pakistan | 1969 |
Palestiina | 1969 |
Katar | 1970 |
Saudi Araabia | 1969 |
Senegal | 1969 |
Sierra Leone | 1972 |
Somaalia | 1969 |
Sudaan | 1969 |
Suriname | 1996 |
Süüria | 1970 |
Tadžikistan | 1992 |
Gambia | 1974 |
Minema | 1997 |
Tuneesia | 1969 |
Türgi | 1969 |
Türkmenistan | 1992 |
Uganada | 1974 |
Araabia Ühendemiraadid | 1971 |
Usbekistan | 1995 |
Jeemen | 1969 |