Mis on keskkonnaseisundi halvenemine?

Keskkonnaalase lagunemise mõiste

Keskkonnakahjustus on keskkonna halvenemine (põhjustab degeneratiivset kahju) loodusvarade, näiteks vee, pinnase ja õhu, sealhulgas ökosüsteemi, elupaikade sissetungi, metsloomade hävitamise ja keskkonnareostuse ammendumise kaudu. See on ilmne muutus keskkonnas, mida peetakse ebasoovitavaks või kahjulikuks. Keskkonnaalane halvenemine on pälvinud maailma tähelepanu ning asjade seisu kontrollimiseks on loodud vajalikud meetmed ja poliitikad. Elanikkonna suurenemine aastate jooksul on toonud kaasa kiire majanduskasvu ressursside kahandamise ja reostustehnoloogia kasutamise kaudu. Selle ohu vastu võitlemiseks rakendatud üldised jõupingutused on keskkonnajuhtimine ja kaitse.

Keskkonna kahjustamise põhjused

Keskkonnakahjustuste toimumiseks on mitmeid viise. Reostus on kahtlemata üks peamisi põhjusi. On neli peamist põhjust; vesi, õhk, maa ja müra. Veereostus saastab joogivett, õhusaaste saastab õhku, mida hingame ja kujutab endast ohtu tervisele, samas kui maareostus halvendab maa pinda. Mürasaaste põhjustab kõrvade kahjustamist ja kuulmist.

Ülemäärane elanikkond on kindlasti keskkonna halvenemise põhjus. Paremad tervishoiusüsteemid on suurendanud inimeste eluiga, mille tulemuseks on ülerahvastatus. Rahvastiku suurenemine tähendab põhivajaduste paralleelset tõusu. See tähendab rohkem maad asustamiseks ja põllumajanduseks, mille tulemuseks on raadamine, mis on keskkonna halvenemise põhjustaja. Vähendatud metsakate põhjustab atmosfääris süsiniku taseme tõusu ja põhjustab globaalset soojenemist.

Teine põhjus on maakasutus või kahjustumine, kuna umbrohu taimestiku idanemine ja levik kõrvaldab tüüpilise haljastuse. Prügilad on tahkete jäätmete kõrvaldamise punktid, eriti linnapiirkondades. Nad saastavad keskkonda ja halvendavad ümbrust. Ka muud looduskatastroofid, nagu maavärinad, tormid, loodete lained ja metsatulekahjud, mängivad rolli keskkonna halvenemisel.

Keskkonnakahjustuste mõju

Keskkonna halvenemine on toonud kaasa mitmeid kahjulikke mõjusid. Esiteks on inimestel oht saada ohtlikke terviseseisundeid, nagu näiteks astma ja õhusaastest tingitud kopsupõletik. Teine kahjulik mõju on bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Keskkonnakahjustus võib põhjustada ka osoonikihi ammendumist, mis vastutab kaitse eest päikese ultraviolettkiirguse eest. Viimane, kuid mitte vähem oluline on keskkonnaseisundi halvenemise oluline negatiivne mõju majanduslik langus. Näiteks meelitab väga halvenenud keskkond turiste vähem või üldse.

Kokkuvõtteks võib öelda, et keskkond on inimkonna ellujäämise peamine põhjus. Mitmed sekkumised tuleb kehtestada, et avalikkus saaks neid kasutada looduskeskkonna kaitsmiseks ja säilitamiseks. Keskkonnaharidus ja keskkonnakaitse ja -kaitse poliitika kujundamine on looduskeskkonnale kasulik. Maailm teeb muljetavaldavaid samme keskkonnakahjustuste minimeerimiseks, kuigi palju tuleb arvestada (st rahvastiku kasv ja linnaarendus).