Mis on konfliktiteooria?
Konfliktiteooria ütleb, et ühiskond on pidevas konfliktiolukorras konkurentsi puudumise pärast väheste ressurssidega. Samuti märgitakse selles, et vastavust tagatakse pigem domineerimise ja jõu kui konsensuse kaudu.
Marxi konfliktiteooria selgitas
Karl Marx võttis algselt vastu konfliktiteooria, et selgitada, miks ühiskond oli rahapõhine. Karl Marx märkis, et paljud ühiskonna konfliktid on tingitud ressursside nappusest. See pidi ka selgitama, miks rikas püüdsid hoida seda, mida neil oli, isegi kui see tähendas vaeste vajumist. Marx oli uurinud rikaste ja vaeste klasside vahelist konflikti ressursside kontrolli üle. Ta oli nimetanud rikkaks, või kodanikuühiskonnaks, valdades suurema osa võimu vaatamata sellele, et nad on väikesed. Nad olid kapitalistid, maaomanikud ja tööstlased, kes kontrollisid ühiskonna olulisi ressursse. Teisest küljest, vaesed või proletariaadid, mis moodustasid enamiku ühiskonna elanikkonnast, olid veel rõhutud. Need inimesed püüdsid luua ressursse, kuid nad said vastutasuks vähe või üldse mitte.
Marx oli teadlik kodaniku puudulikust mõtteviisist ja nende veendumusest, et nende rikkus oli privaatne. Burundoagia arvas, et nad olid rikkad, sest nad olid töökad ja haritud, samas kui vaesed olid nende laiskuse ja kirjaoskamatuse tõttu ebasoodsas olukorras. Ta lükkas selle tagasi, püüdes tutvustada klassi teadvust proletariaadile. Ta tahtis, et töölisklass tõuseks ja kapitalistliku süsteemi kukutaks.
Marx uskus, et töölisklassi tõus aitaks vältida tulevasi konflikte ressursside ebaühtlase jaotumise tulemusena. Selle lahendamiseks tegi ta ettepaneku rakendada sotsialismi. Selles süsteemis saavad kõik võrdse osa ressurssidest, mis teoreetiliselt viiksid rahu ja stabiilsuseni.
Konflikti teooria näited
- 2008. aasta finantskriis: pärast 2008. aasta finantskriisi toimus palju proteste, mis näitasid ameeriklaste seas viha. Kodanikud olid oma säästud ja investeeringud kaotanud, kuid valitsuselt saadav abi sai kasu ainult eliidi pankadele ja üksikisikutele.
- Soolise palgaerinevus: meeste ja naiste palgaerinevust võib kasutada ka konfliktiteooria näitel. Naistöötajaid sageli tähelepanuta jäetakse ja edutamist antakse meestele tõenäolisemalt.
- Rassiline diskrimineerimine: rassiliselt informeeritud eelarvamused, millega seisavad silmitsi marginaliseerunud elanikkonnarühmad, on näide konfliktiteooriast, kuna elukvaliteedi ebavõrdsus ja juurdepääs sellele võimalustele on olemas.
- Sõda: Üks sõja konfliktiteooria võib olla konflikt Lõuna-Sudaanis, mis tuleneb ressursside jagamisest. Eliit on naftast tulusalt vaidlustanud. See võitlus on tänaseks muutnud rahu väga raskeks. Samal põhjusel oli Lõuna-Sudaan Sudaanist lahkunud. Põhja oli diskrimineerinud lõunat vahendite eraldamisel ja see viis 22 aastat kestnud kodusõjani.
Konfliktiteooria kriitika
Marxi konfliktiteooriat on kritiseeritud väga keeruliste kontseptsioonide liigse lihtsustamise eest. Kuigi konfliktiteooriat on kiidetud selle eest, et ta on suutnud tõhusalt näidata, miks ühiskonna kontseptsioonid ei tööta, on seda kritiseeritud, kuna ei suuda selgitada, miks mõisted ei toimi. Konfliktiteooria vastand on struktuuriline funktsionalism, mis väidab, et ühiskond töötab ühiselt ühise eesmärgi nimel. Vaatamata nendele vaidlustele on konfliktiteooria tugevalt mõjutanud järgnevaid teooriaid, nagu globaliseerumine, feministlikud teooriad ja postmodernne diskursus.
