Mis on Lõuna-Ameerika Rahvaste Liit?

Lõuna-Ameerika riikide liit (USAN) on piirkondlik valitsustevaheline organisatsioon, mis koosneb 12 Lõuna-Ameerika riigist. 23. mail 2008 allkirjastati Brasiilias toimunud riigipeade kolmanda tippkohtumise ajal USANi asutamisleping. 1. detsembril 2010 sai Uruguay üheksandaks riigiks USANi lepinguga liitumiseks ja andis seega liidule täieliku seaduslikkuse.

Täielikule jõule sattunud USANist sai 11. märtsil 2011. aastal sündikaat välisministrite kohtumisel Ecuadoris, Mitad del Mundos, kus pandi paika sekretariaadi peakorteri alus. 4. mail 2010 valiti Argentina presidendiks USANi esimene peasekretär, kes teenis kahe aasta pikkust tähtaega riigipeade tippkohtumisel, mis toimus Argentinas. Lõuna-Ameerika parlament asub Boliivias Cochabambas, samas kui tema panga peakorter on tuntud kui Lõuna-Bank Caracas, Venezuela. Kooskõlas põhiseaduse lepinguga asub USANi peakorter Quito, Ecuador.

USANi ajalugu ja kujunemine

Hispaania ja Portugali kolonialism tekitas Ladina-Ameerikas tugevaid impeeriume, mis tekitasid koloniaalajastu järel tugevad iseseisvad riigid. 1990. aastatel oli Brasiilia Lõuna-Ameerikas majanduslikult kõige võimsam riik, mis ajendas teda edendama ideed, et Lõuna-Ameerikas oleks Brasiilia keskmes; siiski ei käivitunud projekt alles hiljem 2000ndatel. USANi liikmesriikide täielik integratsioon vormistati 23. mail 2008 Brasiilias Lõuna-Ameerika riigipeade juhi ajal. 12 Lõuna-Ameerika rahva esindajad allkirjastasid Lõuna-Ameerika tippkohtumisel 2004. aastal USAN-i aluseks oleva Cuzco deklaratsiooni. Osa liidu volitustest kohtumise ajal oli teatada kavatsusest luua uus Ladina-Ameerika kogukond, millel on ühised huvid, näiteks üks parlament, valuuta ja ühtne pass.

Liidu nimetamine

Algselt oli USAN tuntud kui Lõuna-Ameerika Rahvaste Ühendus (CNS) enne, kui Tšiili endine välisminister tegi 28. detsembril 2005 Lõuna-Ameerika liidule nime muutmise. Liikmed lükkasid ettepaneku tagasi, väites, et tema akronüüm USA-st tooks kaasa palju segadust Ameerika Ühendriikide analoogiaga. 16. aprillil 2007 muutus nimi lõpuks Lõuna-Ameerika Rahvaste Liiduks esimese Lõuna-Ameerika energiaalase tippkohtumise esimesel kohtumisel, mis toimus Venezuelas, Isla Margaritas.

Organisatsiooni struktuur

USANil on alaline sekretariaat, mis asutatakse Quito, Ecuadoris ja mida juhib peasekretär, kelle valivad riigipead ja lepivad kokku kaks aastat. USANi liikmesriikide presidendid kutsuvad igal aastal kokku kõrgema poliitilise mandaadi. USANi, mis on eesistujariigi Pro Tempore, juhtpositsiooni haldab ühe aasta jooksul iga USANi liikmesriigi riigipea, kelle pärimine järgib tähestikulist järjekorda. Esimene juht oli Michelle Bachelet, Tšiili president, samas kui turgu valitsev juht on Nicolas Maduro, kes on Venezuela president. Liikmesriikide välisministrid kohtuvad kord iga kuue kuu järel, et koostada ettepanekud tegevus- ja rakendusotsuste kohta.

USANi liikmesriigid

USANis osaleb 12 riiki ja need hõlmavad; Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Kolumbia, Ecuador, Guyana, Paraguay, Peruu, Suriname, Uruguay ja Venezuela. Liidul on kaks vaatlusriiki, mis on Mehhiko ja Panama.