Mis oli Maastrichti leping?

Ajalooline taust

Üle kahe aastatuhande on Euroopa olnud eri rahvuste ja rahvuste mandril ning paljud neist erinevatest naaberriikidest elavad üksteisega peaaegu püsivas konfliktis. Kui keskajal tekkis mõni kultuuriline ühendumine kristluse all, ja moodustati Euroopa tsivilisatsiooni teadvus, sündmused, nagu Püha Rooma impeeriumi lagunemine, ja palju hiljem, maailma sõjad, hävitasid tõhusalt kõik pretensioonid on olemas ühtne Euroopa. Siiski asutas Austraalia krahv Coudenhove Kalergi 1922. aastal üleeuroopalise liikumise ja koondas 1926. aastal Viini esimeses üleeuroopalisse kongressi erinevad poliitilised isikud.

Allakirjutanud riigid

Euroopa Ühendus on Pariisi lepingust alates kuus korda laienenud. Ühendkuningriik, Taani ja Iirimaa ühinesid 1973. aastal ning Kreeka ühines 1981. aastal. Seejärel tuli Portugal ja Hispaania, seejärel 1995. aastal Austria, Soome ja Rootsi. Viies laienemine 2004. aastal hõlmas Tšehhi Vabariiki, Eestit, Ungarit, Lätit, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. Kui Bulgaaria ja Rumeenia jõudsid 2007. aastal kokku, olid nad ühinenud sellega, mis on praegu kogukonna, Euroopa Liidu (EL) praegune kuju. Maastrichti lepingu allakirjutanud riigid olid Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Hispaania, Ühendkuningriik, Iirimaa, Portugal, Kreeka ja Taani.

Tingimused ja saavutused

Maastrichti leping annab ELi kodakondsuse iga liikmesriigi kodanikele. Samuti määratletakse selles geograafilise ulatuse, millesse ELi kodanikud võivad reisida, töötada ja elada vabalt, et kaasata mis tahes teist liikmesriiki, ilma et oleks vaja piiranguid ja lubasid. Maastrichti lepinguga ühtlustati ka Euroopa Liidu riikide rahandus- ja välispoliitika. Keskpangandussüsteem, mille ta asutas, viis ühise, rahvusvahelise Euroopa valuuta - euro - loomiseni. Euroopa Liit ehitati kolme samba ümber. Esimene sammas on ELi institutsiooniline struktuur ja kõik sellega seotud organisatsioonid. Selles nähakse ette vaidluste lahendamine ja see on standard kõigi riikide jaoks keskkonnakaitse, põllumajandustootmise, sotsialiseeritud meditsiini, hariduse, transpordi ja maanteede infrastruktuuri valdkondades. Lepingu teine ​​sammas on ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP), Euroopa Liidu ametlik välispoliitika. See puudutab selliseid valdkondi nagu kaubandus, kaubandusküsimused, turvalisus ja suhted kolmandate osapooltega. Euroopa Liidu kolmas sammas on politsei- ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (PJCCM). Selles käsitletakse õiguskaitset ja selliste suurte kuritegude ennetamist nagu terrorism, uimastid, relvad ja inimkaubandus, laste vastu suunatud kuriteod ning korruptsioon ja pettused ELi ettevõtetes ja valitsustes.

Väljakutsed ja vastuolud

Teise maailmasõja ajal lõppes Euroopa üleilmne domineerimine ja eurooplased tulid mõistma paljusid oma nõrkusi. Maailma kaks uut suurriiki (Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit) olid majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt äärmiselt kõrgemad kui Euroopa riigid. USA edendas tsentraliseeritud Euroopa organisatsiooni, mis võiks korraldada Marshalli plaani ressursside (mis on mõeldud sõjaründatud Euroopa taastamiseks ja taastamiseks) kohaletoimetamist. Selle eesmärgi saavutamiseks loodi 1948. aastal Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon (OEEC), millest sai esimene institutsioon, mis soodustas Lääne-Euroopa koostööd olulistes mitmepoolsetes piirkondades. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) põhikiri tähendas, et nüüd hakkavad Euroopa riigid võitlema ühise kommunistliku vaenlase vastu, mitte omavahel.

Majanduslik tähtsus

1951. aasta Pariisi lepinguga loodi esimene Euroopa Ühendus, mis on seotud ühiste poliitiliste ja majanduslike huvidega. See hõlmas Prantsusmaad, Lääne-Saksamaad, Itaaliat, Belgiat, Luksemburgi ja Madalmaid, kes samuti moodustasid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ), ning võimaldasid kõikidel nendel riikidel ühendada oma vastavad majandusressursid. Nende riikide välisministrid kohtusid 1995. aastal Itaalias Messinas ja allkirjastasid Rooma lepingud. Seal asutasid nad Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM).

Ajalooline pärand

Pärast Saksamaa taasühinemist oli Euroopal äkki uus suur majanduslik jõud, mis võib õõnestada liikmesriikide vahelist koostööd. Nõukogude Liidu kokkuvarisemine aitas kaasa ka mitmete uute Ida-Euroopa riikide loomisele. Kõik tundsid vajadust luua Euroopa poliitiline liit, tuginedes ühistele ajaloolistele traditsioonidele ja praegustele majanduslikele olukordadele. Tulemuseks oli Euroopa Liit: riigiülene kogukond, mis on seotud ühiste poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete huvidega. EL alustas Maastrichti lepingu allkirjastamist 7. veebruaril 1992 Limburgi valitsushoonetes Maastrichtis, Madalmaades.