Mis oli tööstuslik revolutsioon?

Tööstusrevolutsioon on periood, mis näitas üleminekut käsitöömajanduselt majandusele, kus domineerivad masinad ja tehnoloogilised uuendused. Tööstusrevolutsioon algas Suurbritannias ja levis järk-järgult Euroopasse ning toimus 1770. aasta keskpaigast kuni 1880. aasta keskpaigani. Revolutsioon mõjutas peamisi majandussektoreid, sealhulgas tekstiili-, põllumajandus-, metallitootmis-, transpordi- ja sotsiaal- ja majanduspoliitikat Euroopas.

Päritolu, levik ja areng

Tööstusrevolutsioon algas Suurbritannias 1770. aastate alguses. Enne revolutsiooni elas enamik inimesi väikestes kogukondades Suurbritannias. Nende igapäevaelus pöördus ümber põllumajanduse. Enamik inimesi tegeleb elatustootmisega ning tootis oma riideid, toitu ja tööriistu. Suurbritannia oli tööstusrevolutsiooni sünnikoht, sest tal olid suured kivisöekaevandused, rauamaak ja see oli poliitiliselt stabiilne. Lisaks oli Suurbritannia koloniaalvõim ja selle ülemeremaade kolooniad, eriti Aafrikas, olid tooraineallikad. Olles teadlik oma peamisest algusest, keelas Suurbritannia kõikide masinate ja tootmis- ja töötlemistehnikate ning kvalifitseeritud tööjõu ekspordi. Siiski, kuna Suurbritannia võttis kasutusele masinate kasutamise oma tööstusharudes, vajavad Briti ärimehed rohkem kasumit, viies neid teistesse Euroopa turgudesse. Belgia sai eriti kasu Briti kaupmehedest ja sai teiseks maakonnaks, kus kogeda tööstusrevolutsiooni Suurbritannia järel. Suurbritannia ja Belgia üleminekul lõppes Prantsusmaa Prantsuse revolutsioon ja oli aeglane revolutsiooni vastuvõtmisel.

Tehnoloogilised läbimurded ja leiutised

Põllumajandus- ja tekstiilitööstuses esines esimene läbimurre uuenduslike tehnoloogiate vallas. Enne mehhaniseerimist pakkusid kaupmehed kaubanduslikku toorainet ja tööriistu ning võtsid lõpuks valmistooted ühest majast teise; see ahel põhjustas aja raiskamist ja ebatõhusust. Tekstiilitööstuse ümberkujundamisel mängis olulist rolli James Hargreavesi poolt välja töötatud ketrusjügi. Samuel Compton muutis hiljem Spinning Jennyt keerukamaks, mis oli tõhusam. Tutvustati ka malmi, milles kasutati koksikütust, mitte söeküttega meetodeid. 1850. aastatel töötas Henry Bessemer välja odava ja tõhusa terasetootmise meetodi. Aurumootori leiutamine osutus väga oluliseks; mootorit kasutati kaevandustest, elektrimasinatest, laevadest ja veduritest vee pumbamiseks.

Muutused tööstruktuuris ja elustandardis ning linnastumine

Industrialiseerimisperioodi iseloomustasid ettevõtete ja tooraine suurenemine. Nõudlus tööjõu järele kasvas, kui ettevõtted laienesid. Esialgu nägid omanikud, kes olid nende ettevõtete juhid, töötajaid kui muud odavat tööjõudu. Ajavahemiku edenedes hakkasid töötajad moodustama ameteid, mis toetasid paremaid töötingimusi ja makseid. Löögid ja aeglustumine muutusid sagedaseks, kuna töötajad saavutasid massi läbirääkimiste käigus ülemise käe koos sellega, et kvalifitseeritud tööjõudu oli raske asendada. Kuna tööandjad maksid rohkem, muutusid elukallidused ja linnad hakkasid arenema. Inimesed kolisid linnakeskkonda, otsides paremaid töökohti ja sotsiaalseid mugavusi. Lapstööjõud muutus ohjeldamatuks, kuna nad olid odavamad kui täiskasvanud ja vanemad nägid tööhõivet paremana kui haridus.

Tõhusus ja tootlikkus ning revolutsiooni mõju keskkonnale

Masinate ja kvalifitseeritud tööjõu kasutamine tõi tootmise süsteemidesse tõhusust. Masinad on osutunud tootlikumaks kui inimese tööjõud; need olid tõhusad ja tõhusamad. Spetsialiseerumine ja tööjaotus tähendasid, et töötajatele eraldati tootmisahela konkreetsed osad, kus nad olid kõige tootlikumad. Kuid revolutsioonil oli kahjulik mõju keskkonnale. Söe kaevandamine tõi kaasa suured kaevikud, mis jäid katmata; kivisöe mootorite ja ettevõtete poolt tekkis suur reostus. Metsade raadamine suurenes ja veeallikad saastati tehasejäätmetest.

Pärast ja pärand

Tööstuse revolutsiooni peetakse kaasaegse industrialiseerimise sünnikohaks, see tähistas olulist üleminekut maailmamajandusele, eriti Euroopa majandusele. Tehnoloogilised uuendused levisid üle maailma ning teadmiste ja tehnoloogia massiline jagamine. Revolutsioon sillutas teed teisele revolutsioonile 19. sajandil, mida iseloomustas robotite, lennukite ja kõrgtehnoloogiate kasutamine.