Mis on šariaadiseadus?

Šariaadiseadus

Šariaadiseadus on islami traditsioonide põhiosa, mis esindab peamiselt Koraani ja Haditi usulist õigust. Lisaks Koraanile ja Hadithile on šariaadiseadusel ka muid allikaid, nagu analoogiline põhjendus ja konsensus. Sharia seaduste uurimiseks ja tõlgendamiseks on loodud erinevad koolid. Seadus hõlmab abstraktse kontseptsiooni, mis juhib suhteid Jumalaga. Uuritakse ka klassikalisi ja ajaloolisi tõlgendusi ning kaasaegseid reegleid, mida tänapäeva ühiskonnas järgitakse.

Päritolu ja areng

Šariaadiseaduse päritolu on seotud islami usu arenguga prohvet Mohamedi ajal. Šariaadiseaduse kehtestasid prohvet Mohamedi järgijad, kes andsid prohveti teod edasi põlvkondade kaupa Hadithiks. Kuna islami austajate põlvkondi õpetati Mohamedi käitumisest, püüdsid nad teda jäljendada ja töötasid välja käitumisjuhendi, mille kujundasid ka Koraani usulised ettekirjutused. Kuigi šariaadiseaduse päritolu selgitavad mitmed teooriad, on kõik üksmeelel selles, et prohvet Mohamedi tegevus koos usuliste ja eetiliste islami mõistetega mängis olulist rolli šariaadiseaduse väljatöötamisel. Šariaadiseadus on jätkuvalt moodustanud islamikultuuri keskse osa, muutes mõningaid kontseptsioone. Islami traditsioonilistel ja reformistidel on olnud vaidlusi šariaadiseaduste tõlgendamise ja kohaldamise üle. Reformistid on kinnitanud šariaadiseaduste vastavusse viimist Euroopa mudelitega, mida traditsioonistid on tagasi lükanud.

Kultuuriline tähtsus

Islami kultuur on tihedalt seotud šariaadiseadusega, mis juhib rituaale ja sotsiaalseid suhteid. Šariaadiseaduses on viis laia kategooriat: kohustuslikud, lubatud, taunitavad, soovitatavad ja keelatud tegevused. Lubatud ja soovitatud tegevused meelitavad hilisemas elus hüvesid, mõistetavad teod ei ole patud, vaid neid tuleb üldiselt vältida ning kohustusliku toimingu tegemata jätmine või keelatud tegu loetakse karistatavaks. Islami kultuuri keskseks osaks on mõned riigid, näiteks Saudi Araabia ja Indoneesia, jõustanud seadusi selliste meetodite abil nagu usupolitsei kasutamine. Välismaalased, kes külastavad selliseid islamiriike nagu Saudi Araabia, on seotud šariaadi seadustega ja tavadega.

Seos rahvusvahelise õigusega

Islami ülemaailmse leviku tõttu on šariaadiseadust võrreldud rahvusvahelise õigusega ja seda tunnustavad rahvusvahelised asutused. Enamik islamiriike võtab seaduse osana vastu šariaadiseadused. Need, kellel on vähemusi moslemeid, lülitavad sharia teatud aspektid oma seadustesse, näiteks Kadhi kohtute loomise kaudu. Rahvusvahelised organid ja inimõiguste rühmad on tõstatanud šariaadiseaduses inimõiguste järgimise küsimuse. Kuigi enamik maailma riike kohtleb naisi ja mehi võrdselt, annab šariaadiseadus meestele selgesõnalise õiguse kui naised. Enamik šariaadiseadust kasutavaid riike on inkorporeerinud inimõiguste ülddeklaratsiooni kasutamise, kuid allutanud selle šariaadiseadusele, tõstes vastuolusid inimõiguste rühmadega.

Toetus ja vastulause

Sharia vastuvõtt on olnud kogu maailmas erinev. Enamik moslemi pooldajaid toetab šariaadi kasutamist ametliku õigusena, eriti perekondlike ja varaliste vaidluste lahendamiseks. Paljud on vastu rangete karistuste kasutamisele, nagu peksmine ja käte lõikamine. Teised usuvad, et tuleks kehtestada rangemad karistused. Erinevad rühmad on aga Sharia asutamise ja tunnustamise vastu, viidates selle kokkusobimatusele demokraatiaga. Teised on viidanud sellele, et äärmuslased kasutavad šariaadiseadust terroristliku tegevuse toetamiseks, mis on viinud erinevate islami- ja mitte-islamirühmade vaheliste vaidlusteni.