Mis tüüpi valitsus Jaapanil on?

Jaapani valitsus

Jaapani valitsus on põhiseaduslik monarhia, kus keisri võim piirdub peamiselt tseremooniliste kohustustega. Valitsusel on kolm haru, täidesaatev, seadusandlik ja kohtusüsteem. Keiser on riigipea ja keiserlik perekond. Tema seisukoht ei mõjuta mingil moel valitsuse tegevust. Seetõttu on peaminister valitsusjuht. Jaapani põhiseadus võeti vastu 1947. aastal ja seda ei ole pärast selle jõustumist muudetud.

Jaapani valitsuse täitevvõimu osakond

Jaapani valitsuse täitevvõimu koosneb peaministrist ja ministrite kabinetist. Peaminister on nii täitevvõimu kui ka kabineti juht. Seadusandja nimetab ta ametisse neljaks aastaks. Ta vastutab täitevvõimu tegevuse kontrollimise ja järelevalve eest ning on ka Jaapani enesekaitsejõudude juht. Ta esitab seaduseelnõule seaduseelnõu, allkirjastab seadused ja kuulutab välja erakorralise seisukorra.

Kabineti kuuluvad riigiministrid, keda peaminister nimetab või vabastab. Seaduse kohaselt ei tohiks nende ministrite arv ületada neliteist ja erandlikel asjaoludel võib see suureneda ainult üheksateistkümneni. Kabinet võib tagasi astuda, kui Dieetide Esindajatekoda ei usalda või kui peaministri ametikoht on vaba. Ta vastutab riigi asjade juhtimise, välisasjade juhtimise, lepingute sõlmimise, avaliku teenistuse haldamise ja eelarve koostamise eest.

Jaapani valitsuse seadusandlik haru

Seadusandlik haru on rahvuslik toit. Tegemist on kahekojaline organ, mis koosneb Esindajatekojast ja Nõukogude Nõukogust. Põhiseadus kinnitab seda riigi võimu kõrgeima organina ja riigi ainus seadusandliku organina. Selle ülesandeks on seaduste koostamine, riikliku eelarve kinnitamine, lepingute sõlmimise kinnitamine ja peaministri valimine. Samuti võib see muuta põhiseadust muudatuste koostamise ja nende esitamiseks inimestele heakskiitmiseks. Majad võivad valitsust uurida, nõuda tunnistajate kohalolekut, koostada dokumente ning paluda peaministril ja teistel ministritel anda selgitusi riigi asjade kohta.

Jaapani kohtusüsteem

Jaapani valitsuse kohtusüsteem koosneb Riigikohtust, kõrgemast kohtust, ringkonnakohtust, perekonnakohtust ja kokkuvõtlikust kohtust. See on sõltumatu seadusandlikust ja täitevvõimu esindajatest. Riigikohtu kohtunikku saab tagasi lükata rahvahääletuse kaudu, mis toimub Esindajatekoja liikmete üldvalimiste ajal, ning esimesed üldvalimised iga kümne aasta järel mööduvad. Keiser määrab peakohtuniku, samal ajal kui kabinet nimetab teised kohtunikud keisri juuresolekul.

Jaapani kohalik omavalitsus

Jaapanis on 47 haldusüksust, mis hõlmavad ühte suurlinnapiirkonda, kahte linna prefektuuri, 43 maapiirkondade prefektuuri ja ühte piirkonda. Peamised linnad on jagatud osakondadeks, mis jagunevad edasi linnadeks, maakondadeks ja maakondadeks. Igal aladel on oma linnapea ja kogunemine. Külad on väikseimad üksused ja nende linnapead teenivad neli aastat. Igal jurisdiktsioonil on omavalitsustes kuberner või linnapea. Kohalikus omavalitsuses on võimude lahusus ja assamblee võib valitsuskabineti mitte usaldada ja võib seadusi nimetada kohalikeks määrusteks või määrusteks. Kohalikel omavalitsustel on ka teisi komiteesid nagu koolide juhatused, personalikomiteed ja auditikomisjonid.

Valimised Jaapanis

Jaapanil on kolm tüüpi valimisi, mis valitakse Esindajatekojani iga nelja aasta tagant, valitakse nõukogu liikmete valimised iga kolme aasta tagant ja kohalikud valimised iga nelja aasta järel prefabides ja kohalikes omavalitsustes. Keskvalimiste halduskomitee jälgib riigi valimisi erinevate eri tasandite komisjonide kaudu. Üksikisik peab olema 25-aastane või vanem, et esindada esindajatekoja asukohta ja 30 aastat, et saada volikogu maja asukohta.

Jaapani põhiseaduse roll

Jaapani põhiseaduse artikli 9 kohaselt ei ole riigil ametlikku sõjalist jõudu, kuid tal on Jaapani enesekaitsevägi, mis on politseijõudude laiendus. Nad vastutavad riikliku territoriaalkaitse eest ja neid võib ÜRO rahuvalve eesmärgil riigist välja viia. Jaapani põhiseadus kontrollib valitsuse tegevust ja volitusi. Selles sätestatakse võimu eraldamine kolme haru vahel. See annab peaministri ja peakohtuniku ametissemääramise tseremooniaülesande, dieedi kokkukutsumise ja riigipreemia andmise. Samuti nähakse selles ette, et valitsus ei saa relvajõude hoida agressiooni eesmärgil. Politsei teenused on riikliku avaliku julgeoleku komisjoni alluvuses, mille juht on kabineti minister. See organ vastutab avalike julgeolekukomisjonide kontrolli all olevate prefektuuride üksikute jõudude järelevalve, valve, juhtimise ja koordineerimise eest.