Oli 2018 soojem kui eelmistel aastatel?

Teadlased on jõudnud üksmeelele, et temperatuurid kogu maailmas kasvavad järk-järgult. Globaalse temperatuuri tõusu tõttu peeti 2018. aastat üheks kõige kuumemaks. Mitmete uudisteagentuuride, nagu Axiomi, Guardiani ja CNNi, aruandluse kohaselt olid 2018. aasta globaalsed temperatuurid neljanda suurima kunagi registreeritud. NASA andmed näitavad, et 2018. aastal registreeritud keskmine globaalne temperatuur oli 1, 8 ° F kõrgem kui 19. sajandi keskmine temperatuur. Mõned kohad, näiteks USA California osariigis Death Valley, olid kõrgemad kui kunagi varem.

Globaalse temperatuuri mõõtmine

Mõned rahvusvahelised organisatsioonid osalevad globaalse temperatuuri mõõtmisel, näiteks Riiklik Kosmoseagentuur, Riiklik Ookeani- ja Atmosfääri Administratsioon ning Berkley Maa Instituut. Nende organisatsioonide teadlased kasutavad erinevaid meetodeid globaalsete temperatuuride määramiseks, kusjuures kõige olulisem on satelliidipiltide kasutamine. Lisaks satelliidiandmete kasutamisele toetuvad teadlased ka maa temperatuuri ja meretemperatuuri mõõtmistele. Teist meetodit globaalse temperatuuri mõõtmiseks, mida kasutab Copernicuse instituut, nimetatakse reanalüüsiks. Reanalüüsisüsteemis määravad Copernicuse instituudi teadlased globaalse temperatuuri kogu aasta mudeli ja ilmamõõtmiste alusel.

Salvestage kõrge temperatuur

2018. aastal on mitu kuud kõrgemad temperatuurid kui tavaliselt kogemused nagu juunis ja septembris. Mõnes maailma osas, nagu Death Valley, olid kõrgemad temperatuurid turismimagnetiks, kuna inimesed võtsid võimaluse fotomeetri kõrvale jääda, kui see näitas kõrget temperatuuri. Mitmete meteoroloogiainstituutide sõnul peeti 2018. aasta septembriks salvestatud ajaloos neljandat kuumimat septembrit. Septembris, vastavalt Fortune veebisaidil avaldatud teabele, vähenes oluliselt Arktika jääga kaetud ala, kuna see hõlmas ainult 1, 77 miljonit ruut miili. Riikliku lumi- ja jääandmekeskuse uuringute andmetel oli polaarjäägi vähenemine sarnane 2008. ja 2010. aastal toimunud vähenemisega.

Tegurid, mis mõjutasid 2018

2018. Aasta temperatuuri mõjutasid mitmed tegurid, nagu El Niño ja La Niña esinemine. Teine tegur, mis aitas kaasa kõrgetele temperatuuridele 2018. aastal, oli kasvuhoonegaaside heide atmosfääri erinevate inimtegevuste, näiteks industrialiseerimise ja raadamise tagajärjel.

2018. aasta La Niña

Kuigi 2018. aasta oli üks kuumemaid aastaid, oli aasta esimesel poolel temperatuur tunduvalt madalam kui teistel aastatel. Madalamad temperatuurid olid tingitud ilmastikunähtusest, mida nimetatakse La Niñaks. La Niña on osa ilmastikutingimustest, millel on kaugeleulatuv mõju globaalsele kliimale. La Niña, mis mõjutas 2018. aasta alguse temperatuuri, algas 2018. aasta lõpus. Mõnes piirkonnas vähenes La Niña mõju tõttu merepinna temperatuur 41 ° F võrra.

El Niño 2018

Üks suuremaid sündmusi, mis aitasid kaasa maailma kõrge temperatuurile 2018. aastal, oli El Niño. Aastal 2018 toimus El Niño pärast La Niñat aasta teisel poolel. Kliimateadlaste sõnul tundub El Niño mõju tavaliselt kolme kuu pärast. Kuna El Niño mõju globaalsele kliimale on hilinenud, arvavad teadlased, et El Niño 2018. aasta mõju tundub aasta lõpus.

Kuumalained

Aastal 2018 aitasid mitmed suured soojuslained oluliselt kaasa sellele, et aastat peeti üheks kõige kuumemateks aastateks. Kuumalained mõjutasid mitmeid riike, nagu Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja Rootsi. Mõnedes piirkondades olid kuumalained äärmiselt hävitavad, kuna need aitasid kaasa eakate surmale ning vähendada kogu maailmas koristatud põllukultuuride arvu. Teine soojuslaine mõju on see, et see aitas kaasa vetikate kiireimale kasvule, mida Läänemeres pole kunagi olnud. Vetikate kiire kasv oli inimeste ja loomade jaoks äärmiselt katastroofiline, kuna see muutis vee toksiliseks. Mõnes piirkonnas aitasid ka kuumalained kaasa metsatulekahjude tekkele.

Rootsi tulekahju

2018. aasta kuumalainete üks olulisemaid mõjusid oli mitme valdkonna metsatulekahjud. Rootsis põhjustasid kuumalained massiivseid tulekahjusid, mida peeti rahvuse ajaloo suurimateks. Soomes tekkiv soojuskiir algas mai alguses ja kestis juulini. Rootsi meteoroloogiaspetsialistide sõnul oli 2018. aasta mai kõige kuumem mais Rootsi ajaloos, samas kui 2018. aasta juuli oli ka riigi ajaloo kõige kuumem juulis. Metsatulekahjude vastu võitlemiseks kaasas Rootsi valitsus tsiviilelanike, Rootsi armee ja tuletõrjujate abi.

Metsatulekahjud Ühendkuningriigis

Aastal 2018 oli Ühendkuningriik ka metsatulekahjude ohver, mis algas massiivse kuumalaine tõttu riigis. BBC avaldatud teabe kohaselt algas soojuslaine ametlikult juunis ja paar päeva pärast selle algust tabas riik sadulvee Moori piirkonda mõjutavat tohutut tulekahju. Tulekahju oli erakordselt hävitav, sest see hävitas rohkem kui 7 ruut miili maad. Suurbritannia soojusallikas tekitas ka Winter Hilli piirkonnas tohutu tulekahju. Talvemäe tulekahjud olid ka hävitavad, kui nad hävitasid rohkem kui 7 ruut miili maad. Ühendkuningriigi valitsus pidi metsatulekahjude vastu võitlemisel tuginema tuletõrjujatele, armeele ja tsiviilelanikele.

Globaalse soojenemise majanduslik mõju

Globaalse temperatuuri tõus avaldab negatiivset mõju maailmamajandusele. Üks suurema mõjuga valdkondi on tervishoiusektor, sest soojuslained avaldavad kahjulikku mõju tervisele, eriti eakatele inimestele. Põllumajandussektorit kahjustab ka ülemaailmne temperatuuri tõus.