Operatsioon Deliberate Force - NATO Bosnia sekkumine
TAUST
Operatsioon Deliberate Force (mida nimetatakse ka Bosnia sekkumiseks) oli tõsine õhukampaania, mille NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) tegi koostöös UNPROFORiga (ÜRO kaitsejõud) Bosnia serblaste vastu. Kommunistliku Jugoslaavia lagunemisele järgnenud kurikuulsa Bosnia sõja ajal oli Bosnia serblaste sõjavägi hakanud ähvardama ja isegi rünnama teatud piirkondi Hertsegoviinas ja Bosnias. Paljud neist piirkondadest olid määratud „ohututeks aladeks”, mida kaitsevad ÜRO väed. Ohtudeks ja rünnakuteks olid kohutav Markale ja Srebrenica massimõrvad, mis kutsusid UNPROFORi ja NATOt sekkuma. Suur osa sellest vägivallast oli endises Jugoslaavias suunatud konkreetsete rahvuste vastu. Kuigi NAC (Põhja-Atlandi Nõukogu) oli juba 1995. aasta juulis planeerinud ja kinnitanud, käivitas operatsiooni Deliberate Force eriti Markale'i veresaunade teine etapp, mis toimus 28. augustil 1995.
TEGEVUSE KIRJELDUS
Operatsiooni ajal tabati 338 Bosnia serblaste sihtmärki, mille tulemusena hävitati enamik neist. Kokku kukutati kokku 1026 võimsat pommi ja need pommid nõrgendasid Bosnia-serbia armeed tõsiselt, eriti seetõttu, et üle poole pommidest (708) olid täpselt juhitavad. Kõik asjaomased õhusõidukid tegutsesid kas Itaalia Aviano õhubaasist, USS America'st (asub Aadria meres) või USS Theodore Rooseveltist . NATO lennutegevust ohustasid nende vastaste VRS-i integreeritud õhukaitsevõrk, mis koosnes pinna-õhu rakettidest ja mitmetest võimsatest õhusõidukitest. 30. augustil 1995 teatas NATO peasekretär ametlikult õhurünnakute alustamisest. NATO ja UNPROFOR tegid tugeva kampaania Bosnia serblaste vastu. NATO ja UNPROFOR võitsid lõpuks oma vastased lüüa, sest neil oli niisugune kõrgem õhujõudude kokkulepe, et hõlbustada nende eesmärke Balkanil. Kampaanias osales 400 NATO lennukit, millega UNPROFOR ja NATO lendasid 3, 515 sorti ja langesid 1026 pommi. Nende 338 Bosnia serblaste sihtmärki leiti nelikümmend kaheksa erinevat sõjalist kompleksi. Ülaltoodud pildil on öine nägemus Bosnias serblastest jõududest, mis on tabanud USA õhujõudude õhusõidukeid, mis ründavad neid üldkuludest.
VÕISTLUSTE VÄHENDAMINE
Operatsioon Deliberate Force viidi läbi 30. augustist kuni 20. septembrini 1995. See hõlmas neljasada lennukit ja viiskümmend 15 erinevat 15-liikmelist töötajat, kõik NATO liikmed. Nimelt olid need eelkõige Belgia, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Taani, Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Türgi. Teised neid toetavad liikmed olid Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Portugal, Luksemburg, Madalmaad ja Norra. Bosnia sekkumist juhtis kombineeritud käsk. See ülemuste rahvusvaheline koostöö oli Leighton Smith, Radislav Krst, Michael Ryan, Ratko Mladic, Stuart Peach, Benard Janvier, Sir Rupert Smith, Sir Mark Mans ja Dick Applegate. Streikides kasutati 400 õhusõidukit, 12 Briti-Warrior AFV-d, 5000 sõjaväelast, 8 155 mm haubitsat, 500 Prantsuse „Rahuvalvajat”, 12 105 mm relvi, 320 Briti „Rahuvalvajaid” ning Hollandi Korps Mariniers ja 1e Mortiercompagnie.
VÄLJAKUTSED
NATO vägedel õnnestus 97% oma eesmärkidest lüüa, mille tagajärjel hävitati 80% neist. 1026 langenud pommist 708 neist olid keerukalt täpselt juhitavad. 14. septembril, kui NATO peatas oma tegevuse, et hõlbustada nende ja Bosnia serblaste vahelise rahulepingu rakendamist. Rahukokkuleppe üheks eeltingimuseks oli, et rasked relvad kõrvaldataks Sarajevo väljajätmise tsoonist. Seejärel pikendati 3-päevast suspensiooni 5 päevani. 20. septembril 1995 jõudsid Lõuna-Euroopa liitlasvägede ülemjuhatajad ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahuvalvevägede juhid kokkuleppele, öeldes, et Bosnia sekkumist ei ole vaja jätkata, sest Bosnia serblased olid rahulikult täidetud ÜRO kehtestatud tingimustega. Selle tulemusena lõpetati operatsioon Deliberate Force.
TÄHTSUS
Operatsioon Deliberate Force viis hävitamiseni enam kui 300 Bosnia serblaste sihtmärgi ning mitmete Bosnia serblaste sõdurite ja tsiviilisikute surma. 1995. aasta detsembris saatis Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon tugeva rahuvalvejõud, mis koosnesid 60000-st ametisse nimetatud mehest ja ohvitserist Bosniasse, eesmärgiga jõustada kuulsat Daytoni rahulepingut. Rahu tagamiseks loodud kokkulepe ületas oma tegevust ja aitas vältida ka sõdivate fraktsioonide vahelisi uusi vaenutegevusi. Kaksteist kuud hiljem, 1996. aasta detsembris, loodi stabiliseerimisjõud (mida juhib NATO) eesmärgiga jätkata Daytoni rahulepingu jõustamist piirkonnas. Stabiliseerimisjõudude loomine asendas tõhusalt rakendusüksused (IFOR). 2004. aasta detsembris moodustati stabiliseerimisjõudude asendamiseks Euroopa Liidu väed Althea.
