Parim elukvaliteedi indeks, linn

Millised linnad on maailmas kõige kõrgemad? See küsimus ei puuduta mitte ainult võimalike reisijate või väljarändajate huve, vaid ka tänapäeva maailma olukorda. Viimased globaalsed uuringud selgitasid seda küsimust, andes mõningaid huvitavaid tähelepanekuid.

Ühel Mercer Management Consulting'i ettevõtte poolt 2014. aastal läbi viidud hindamisel võeti arvesse 39 näitajat, mis hõlmavad muu hulgas kliimat, kultuuri, majandust, haridust, poliitikat, sotsiaalseid tingimusi, tervist, keskkonda. Kokku uuriti 460 linna, kuid klassifitseeriti ainult 223 linna, võttes arvesse ka, millised on välismaalastele parimad elutingimused. Samal aastal oli The Economist 'i luureüksus 140 riigis, võttes arvesse 30 erinevat tegurit, mis hõlmavad viit erinevat valdkonda: keskkond, haridus, infrastruktuur, tervishoid ja stabiilsus.

Sama maastik

Üldiselt kinnitavad mõlema uuringu tulemused viimaste aastakümnete korduvat vaatlust. Majanduslikult arenenud linnad, kus on head infrastruktuurid, madal rahvastikutihedus ja madal kuritegevuse tase, näivad olevat parimad elatustasemed. Euroopa ja Põhja-Ameerika linnakeskused jätkavad teed, Lähis-Idas ja Aafrikas istuvad alles. Merceri nimekirjas ja kuuendat aastat järjest Viin, Austria pealinn, on nimekirja esimene koht; Bagdad, Iraak, on teisel pool. Economisti nimekirjas on esikohal Melbourne, Austraalia, vaid Viini ees.

Mõnede riikide kiire kasvu ja stabiilsuse tõttu lähenevad Aasia linnad pidevalt Euroopa elatustasemetele. Aasia olulised majanduskeskused nagu Singapur, Osaka ja Tokyo (Jaapan on sealsamas koos kõige paremate Lääne-linnadega. Näiteks Singapur on esinenud teistes edetabelis, nagu 10 parimat infrastruktuuri omava linnaga, ka Mercer., kus ta võitis esimese koha oma arhitektuuriliste meistriteoste ja kõrghooneid ning 10 kõige kallimat linna maailmas, mille koostasid The Economist, kus see oli kuuendal kohal.

Paljud Kesk- ja Lõuna-Ameerika linnad jätkavad konglomeraati paki keskel, mida tähistavad kroonilised kõrged kuriteod, korruptsioon ja sotsiaalne ebavõrdsus. Kuid Lääne-Euroopa standardeid, nagu Buenos Aires, Pointe-à-Pitre ja Montevideo, ei ole kaugel.

Ebamäärane korrelatsioon

Uuringus on selge, et see ei ole uus, on see, et kuigi elukvaliteet kaldub positiivselt korreleeruma Lääne-maailma majandusarenguga, tekivad siiski erandid, nagu Detroiti puhul, mis seisab silmitsi elava olukorraga vaesus tänu ebaõnnestunud riiklikule poliitikale, mis viis linna pankrotti - see ei pruugi olla tõsi ka mujal maailmas. Selline korrelatsioon õõnestab piirkondades, mis on konfliktide epicentrid või sotsiaalpoliitiline ebastabiilsus. Isegi arenevates riikides, nagu India või Brasiilia, nõrgestavad vaesus, korruptsioon, vägivald ja kuritegevus paljudes linnades elukvaliteeti. Brasiilia kõrgeim kohal Merceri nimekirjas - Brasilia - juhtis ainult 107. koha. Veidi halvem kui kolm aastat enne, kui see oli 101. kohal. Nende probleemide aluseks on peamiselt kultuurilised ja sotsiaalsed tegurid.

Vähem üldist elukvaliteeti

Arvestades neid riskitegureid oma globaalses elujõulisuse ja aruandes augustis 2014, on The Economist jõudnud järeldusele, et maailma keskmine elukvaliteet on viimase viie aasta jooksul langenud 0, 7%. See tähendab, et elujõulisuse standardid on selle aja jooksul vähemalt 50 riigis halvenenud. Sellele suundumusele on kaasa aidanud hiljutised konfliktid Lähis-Idas ja Ukrainas ning Kreeka pankrot. Süüria, Kreeka ja Ukraina linnad on elukvaliteedi indeksite suurimat langust läbinud. Ateena, Kiiev ja Damaskus olid vastavalt The Economist'i uuringus vastavalt 69., 124. ja 140. (loendi põhjas).

Parim elukvaliteedi indeks, linn

  • Vaadake teavet kui:
  • Nimekiri
  • Diagramm
KohtÜlemaailmsed linnadIndeksi väärtus
1Viin10, 60
2Zürich108, 00
3Genf107.90
4Vancouver107.40
5Auckland107.40
6Düsseldorf107.20
7Frankfurt107, 00
8München107, 00
9Bern106, 50
10Sydney106.30
11Berliin105, 00
12Hamburg104.10
13Nürnberg103, 90
14Stuttgart103, 30