Parim soolise palga võrdsus, OECD riigid

OECD riikides teenivad naised keskmiselt endiselt vähem kui meessoost kolleegid. OECD riikide hiljutise tööhõive väljavaate statistikast selgus, et Lõuna-Korea suurim sooline palgaerinevus oli 36, 7%, samas kui Uus-Meremaal oli kõige väiksem 5, 62%. Soolise palgaerinevuse mõõtmisel määratakse naiste keskmise töötasu erinevus võrreldes meeste keskmine teenimine. Käesolevas artiklis vaadeldakse kümmet OECD riiki, kus on kõige vähem soolisi palgaerinevusi.

10. Itaalia (11, 11% sooline palgaerinevus)

Itaalias on sooline palgaerinevus 11, 11%, mis on OECD riikide seas kümnendik. Teenindus- ja finantssektoris on suurim erinevus palga osas, samas kui mehed domineerisid ehitus- ja kommunaalteenuste sektoris. Naised on juhtivatel ametikohtadel alaesindatud ning nad valivad üldiselt karjääri, mis ei ole kõrge tasu.

9. Poola (sooline palgaerinevus 10, 62%)

Poola sooline palgaerinevus on 10, 62%. Poola kogemused soolise ebavõrdsuse osas on samad kui Taanis. Paljud naised veedavad palju aega tasustamata ülesannete, näiteks majapidamistööde tegemiseks. Nad on juhtivatel ametikohtadel alaesindatud ning enamik neist valib oma meessoost kolleegidest erinevaid karjäärivõimalusi.

8. Ungari (8, 72% sooline palgaerinevus)

Sooline palgaerinevus Ungaris on 8, 72%. Nii nagu paljudes teistes riikides, on Poola naised täidesaatvates ametikohtades alaesindatud, teenivad vähem kui meestel võrdsetes kohtades ja peavad töötama vähem tunde, et rahuldada majapidamistöid.

7. Hispaania (soolise palgaerinevus 8, 65%)

Palgaerinevus Hispaanias on 8, 65%. Keskmiselt peavad naised Hispaanias töötama 79 päeva rohkem, et vastata meestele teenitud tuludele. Sama pensioni saamiseks mehed peavad naised maksma pensioni eest veel 11 aastat. Hispaania õigussüsteemi on süüdistatud soolise palgaerinevuse täieliku käsitlemisega. Naised töötavad ka vähem tundi, et nad saaksid teha majapidamistöid.

6. Taani (7.80% sooline palgaerinevus)

Sooline palgaerinevus Taanis on 7, 80%, mis on veidi kõrgem kui Norras. ELi aruande kohaselt on enamik järelevalve- ja juhtimisalaseid töökohti meestel, kes töötavad kauem. Aruande kohaselt on vaid 4% juhtivatest ametikohtadest naised. Naised töötavad lühema tööajaga ja suur hulk naisi töötab tasustamata töökohtadel, näiteks majapidamistöid.

5. Norra (soolise palgaerinevus 7, 01%)

Norras on soolise palgaerinevus 7, 01%, mis on ligi pool ELi 15, 4% keskmise palgaerinevuse tasemest. ELi uuringu kohaselt on naiste esindatus tööturul 73, 8%, mis on palju kõrgem kui ELi keskmine 58, 6%. 2003. aastal võttis Norra vastu seaduse, milles nõuti, et vähemalt 40% aktsiaseltsi juhatuse liikmetest oleksid naised.

4. Kreeka (6, 85% sooline palgaerinevus)

Hoolimata Kreeka majandusprobleemidest on palgaerinevus 6, 85%. Sarnaselt teiste ELi riikidega põhjustas lõhe naiste suurem tööpuudus ja töökohtade diskrimineerimine. ELi aruandes soovitatakse, et naiste tööhõive määr Kreekas on 45, 1%. See on madalam kui keskmine tööhõive määr 58, 5% ELis ja 11, 6% madalam kui meeste tööhõive määr. Sellest hoolimata on valitsus võtnud meetmeid soolise segregatsiooni piiramiseks, näiteks seaduse 1414/84 vastuvõtmine, millega kaotatakse sooline diskrimineerimine tööturul.

3. Luksemburg (soolise palgaerinevus 6, 49%)

OECD andmetel on Luksemburgi palgaerinevus 6, 49%, mis on veidi kõrgem kui Belgia. Palgavahe erinevused on otseselt seotud naiste kõrgema töötuse tasemega võrreldes meestega. Naiste tööhõive määr on 59, 0%. Praegu otsivad naised rohkem haridust ja paremaid töökohti. Võrreldes 2002. aastaga on kõrgharidust otsivate naiste arv 17, 6% võrra suurem kui meestel. PwC Women in Work indeksi kohaselt on Luksemburgil võimalik soolise palgaerinevus 2022. aastaks lõpetada.

2. Belgia (6, 41% sooline palgaerinevus)

OECD andmetel on Belgias kõige madalam palgaerinevus ELi liikmesriikide hulgas. Soolise palgaerinevuse 6, 41% põhjuseks on peamiselt meeste ja naiste vahelise karjäärivaliku erinevus ning asjaolu, et naised peavad tegema majapidamistöid, mille tulemuseks on vähem tööaega. Naised domineerivad ka mõnedes olulistes majandussektorites; 80% tervishoiusektori töötajatest on naised. Finantssektoris levivad töökohti võrdselt, kuid mehed teenivad rohkem kui naised. 2012. aastal võttis Belgia vastu seaduse, mis sätestab, et „soolise palgaerinevust tuleks arutada kõigil kollektiivse töölepingu läbirääkimiste tasanditel” ja „ettevõtetes võib nimetada ebavõrdse palga nõudmise vahendajaks”, et lõhe ületada.

1. Uus-Meremaa (5, 62% soolise palgaerinevusest)

Uus-Meremaal on madalaim sooline palgaerinevus OECD-s. Kuigi palgaerinevus 5, 62% tundub olevat väiksem kui teistes riikides, on sissetulek siiski endiselt proportsionaalne. Üks madalama palgaerinevusega seotud tegureid on asjaolu, et Uus-Meremaal on rohkem naisi, kes otsivad kõrgharidust, mis saabub kõrgematele palkadele. Samuti on tööandjad näidanud hea usu, et nad töötavad rohkem naisi ja maksavad neid teenetult. 1972. aasta võrdse tasustamise seadus toob kaasa õigusliku aspekti, et säilitada naiste ja meeste võrdne tasu riigis.