Planeedid, kus on kõige rohkem kuu

Mõned päikesesüsteemi planeetid orbiidivad looduslikke satelliite või kuu. Kuu on Maa ainus looduslik satelliit. Kuid mõnedel planeedidel on rohkem kui üks kuu. Jupiteril on päikesesüsteemis kõige planeedi kuu.

Planeedid ja nende satelliidid

Jupiteri kuu

Jupiteril on 79 kuud. Neist 72 on kinnitanud orbiidid ja 52 on nimetatud. Suurimad kuud on tuntud kui Galilea kuud, mida Galileo Galilei avastas 1610. aastal. Need on Io, Europa, Ganymede ja Callisto. Päikesesüsteemi suurim kuu Ganymede on nii suur, et see ületab isegi planeedi Mercury. Amalthea grupp või sisesatelliidid koosnevad Metist, Adrasteast, Amaltheast ja Thebest. Ülejäänud kuud liigitatakse ebakorrapärasteks satelliidideks.

Saturni kuused

Saturn tuleb teiseks 62 kuuga, millest Titan on suurim ja Rhea teine. Saturnis on 24 regulaarset kuut ja 38 ebaregulaarset kuud. 53 on nimetatud Saturni kuu. Titan on päikesesüsteemi suuruselt teine kuu ja see on ka suurem kui Mercury planeedil.

Uraanide kuu

Uranus on kolmandal kohal 27 kuuga, millest Titania on suurim koplanaarse orbiidiga. Seal on 13 sisemist kuut ja 9 ebaregulaarset kuud.

Neptunuse kuu

Neptune on neljas, 14 kuud, millest Triton on suurim, pöörates tagurpidi, tuntud retrograde orbiidil. Seal on veel seitse regulaarset kuut ja kuus ebakorrapärast kuud.

Kuulised Pluto

Pluto, üks kääbus planeete, on 5 kuud. Need on Charon, Nix, Hydra, Kerberos ja Styx. Charon on suurim Pluto planeetidest.

Marsi Kuu

Marsil on 2 kuud. Need on kreeka mütoloogia tähemärkide järgi nime saanud Phobos ja Deimos.

Haumea kuu

Ka kääbus planeedil Haumea on kaks kuud. Need on Hi'iaka ja Namaka, mida nimetatakse Hawaii jumalannadeks.

Maa kuu

Maal on vaid üks kuu, tuntud kui Kuu. Kuigi see on viies suurim kuu päikesesüsteemis, on see suurim kuu planeedi suhtes, mida ta orbiidil läheb.

Makemake'i Kuu

Kääbusplatsil Makemake on ka 1 kuu, nimega MK 2.

Erise Kuu

Teisel suurim kääbusplaneeril Eris on ka 1 kuu nimega Dysnomia, mis ringleb ringikujuliselt. Kuu nimetati Dysnomia, Kreeka seaduslikkuse jumalanna jaoks, kuna ta on tütar Eris, Kreeka vaenulikkuse jumalann.

Planeedid ilma kuueta

Elavhõbe, Venus ja kääbus planeedi Ceres on ainsad planeedid päikesesüsteemis ilma kuueta.

Erinevate kuude inimlik uurimine

Kõige kuulsamad kosmose missioonid looduslikule satelliidile olid meie enda kuu. 14. septembril 1959 alustas Venemaa kosmoseprogramm edukalt kosmoseaparaati Luna 2, et maanduda. Siis, 1966. aastal, maandus Luna 9 ka kuule. Luna 10 sisenes kuu orbiidile 31. märtsil 1966. aastal 60 päeva. USA kosmoseprogramm alustas Apollo kuu missioonide käivitamist aastatel 1968–1972. Apollo 8 ja Apollo 10 käisid moonil. 1969. aasta juulis sai USA astronautist Neil Armstrongist esimene mees, kes käis Apollo 11 missiooni ajal moonil. Vene kosmoseprogramm käivitas ka mitmeid mehitamata missioone kuule, mis võtsid kuuelt kivinäidised. Hiina, India, Luksemburg ja Jaapan on käivitanud ka mitu hiljutist surmaoperatsiooni.

Tulevased mehitamata ja robootilised missioonid on planeeritud koostöös teiste riikidega kuu edasiseks uurimiseks. Eraettevõtted ja ettevõtted on samuti teatanud plaanist käivitada oma missioonid, sealhulgas turismilendud. Kuid meie päikesesüsteemis kaugete kuude uurimiseks on juba käivitatud põnevamaid mehitamata kuu missioone. NASA käivitas oma Galileo missiooni 18. oktoobril 1989, et uurida Jupiteri kuu. 14. juulil 2015 lendas USA kosmoselaev New Horizon Pluto ja tema kuu Charoni poolt, et saata hämmastavaid fotosid. 30. juunil 2004 langes USA kosmoselaev Cassini Titani, üks Saturni kuuest.