Religioossed uskumused Peruus

Peruu, Lõuna-Ameerika riik, on ametlikult tuntud kui Peruu Vabariik. Ecuador ja Colombia piiravad seda põhja, Brasiilia idas, Boliivia kagus, Tšiili lõunas ja Vaikse ookeani läänes. See pindala on 496 225 ruut miili, mille hinnanguline elanikkond on 31, 2 miljonit, mistõttu on see Lõuna-Ameerika kõige enam rahvaarvuga riik. Valdav religioon on Rooma katolik, kuid teised kristlikud usud on hajutatud. Peruu põlisrahvad on aga seganud oma traditsioonilised uskumused ja katoliku usu. Peruu usulist sallivust ja vabadust võib näha, kus teatavad evangeelsed rühmad kaotavad nende kogukondade tavapärase praktikaga erinevad elustiili normid, näiteks riietumise stiil. Religioosne sallivus ja vabadus saavutatakse suuremeelsusega, et aktsepteerida teise voorused, ja see on Peruu seaduste praegune olukord, mille kohaselt peaks inimene aktsepteerima teist isikut, püüdmata neid muuta. Uuring näitab, et riik ei saa praegu väita, et ta on tegutsenud suuremeelsuse või sallivusega, et tegeleda oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate erinevate kultuuridega. Peruu seadus peaks seetõttu piirduma piisava õigusliku huviga, et perulased ise saaksid vabalt valida, avaldada ja harjutada oma usku ilma sundita, kuid seda tuleks piirata ka teiste õiguste kaitseks.

Rooma katoliku kristlus

Põhiseadus tunnustab Rooma katoliku kristlust Peruu ajaloolise, kultuurilise ja moraalse arengu olulise elemendina. See on kõige populaarsem religioon kui 79, 2% kogu riigi elanikkonnast. Katoliiklik vaimulikkus saab valitsuselt igakuist tasu, välja arvatud kiriku poolt neile antud stipendiumid. Iga piiskopkond saab valitsuselt igakuise institutsionaalse toetuse, nagu see allkirjastati Vatikaniga 1980. aastal. Katoliku kirik saab soodsamat kohtlemist hariduse, maksusoodustuste, usutööliste sisserände ja mis tahes muu lepingu valdkonnas. Rooma katolik on pidanud riigi peamist religiooni, kuigi põhiseaduses on sätestatud usuvabadus. Lisaks sellele on religioosne haridus kohustuslik kooli õppekavasse sõltumata sellest, kas see on era- või avalik.

Protestantlik kristlus

11, 3% Peruu elanikkonnast on kristlikud protestandid. Peruu protestantide kasvutempo on kiire ja kirikujuhid loodavad, et lähiaastatel kolmekordistub. Peruu rahvusliku evangeelse nõukogu (CONEP) direktori aruandes öeldakse, et Peruu evangeelne kirik kasvab 17% aastas. CONEPi juhataja omistab nende kirikute palvetele ja ühtsusele suurenemise ning lisas ka, et kirikute eesmärk on tuua välja terviklik kasv, kus kristlased on pühendunud nii kirikule kui ka oma riigi ja ühiskonna muutmisele.

Usklikud

Ateism on usu puudumine mis tahes Jumalasse või jumalustesse, samuti igasuguse jumala olemasolu täielik eitamine. Ainult 4% kogu Peruu elanikkonnast on ateistid. Riikliku statistika informaatika instituudi (INEI) andmetel oli mitte-religioosne elanikkond aastatel 1993–2007 kahekordistunud.

Muud religioonid

Peruu riigis on mitmeid teisi religioosseid rühmi, mis on meie tähelepanu väärt. Need on Mormon (LDS), Muu kristlus, bahai, islam ja budism. Viimse aja püha (LDS) Mormoni templid on Peruus vaid praegu kaks ja nad on koduks rohkem kui 100 kiriku panusele. Budismi tutvustati Peruusse 1899. aastal üle 50 000 praktiseeriva budistiga. Mahayana jääb riigi suurimaks budistlikuks kooliks. Baha usku asutati 1930. aastal Peruus, kuid saavutas oma iseseisva kogukonna 1962. aastal enam kui 41 000 bahai'ga. Islam asutati 1980. aastal ja tal oli järgmine 5000 moslemit ning arv on püsinud järjepidevalt. Kõik need religioonid moodustavad 5, 5% kogu elanikkonnast

Religioossed uskumused Peruus

Koht	Uskumissüsteem	Perekonna rahvaarv
1	Rooma katoliku kristlus	79, 2%
2	Protestantlik kristlus	11, 3%
3	Ateism või agnostitsism	4, 0%
	Mormon (LDS), muu kristlus, bahai, islam, judaism ja muu	5, 5%